Külm!

Krt, täna sai uue töö miinuspooli kah tunda. Kuna öö oli kylm, siis oli kogu mais paksult kastene. Võttis umbes 5 minutit, et läbimärjaks saada. Ja siis juba kiskus asi lõdisema. Õnneks kahe tunni pärast tõusis päike, samas jälle kaarutas päikese ette suur pilv. Mõne aja pärast ikke läks soojemaks ära ja mais muutus kuivaks. Kyll siis oli hea tunne. Peale tööd taheti mind ja yht teist uut tyypi saata miskisele ohutustehnika loengule, aga õnneks oli pealik mõistev ja leidis, et minu vabandav argument on piisavalt hea. Nimelt ma lihtsalt mainisin, et olen nii unine, et jääksin loengul peale 5 minutit magama.

Mmm.. Baby! Jeee, Baby uuuujeeee...

Pealkiri ei ole inspireeritud kahjuks kaunitest neidistest, vaid seigast, et praegune töö on baby-corni korjamine. Alustame öösel kell neli pealampide valguse käes. Kolistame siis maisipõllul ringi nagu maisilapsed. Õnneks rasket midagi ei ole, ainult kiire on vaja olla, kuna makstakse vastavalt sellele, kui palju korjad, mitte tunnitasu. Antud juhul on see ainult hea, sest pappi saab ikka rohkem. Seda tööd peaks jatkuma miski paariks kolmeks kuuks. Kui õnnestub seal vastu pidada, siis peaks rahalise seisuga jälle vee peale tulema. Heal juhul kuivavad isegi saapad ära.. Esimese kahe päeva põhjal oli igatahes ylemus minuga rahul ja esialgsete arvutuste järgi peaks tunnipalgaks kujunema umbes 20 dollarit. Ja seda kahe esimese päeva järgi, mil olin veel täiega aeglane. Iga päevaga vilumus kasvab, mis ka palgatsekil peaks meeldivalt kajastuma. Tavaliselt saab siin 17,6 taala, millest võetakse veel maksud maha. Kuidagi on vaja ainult magamistsykkel ymber ehitada öösel kella kolme ajal ärkamiseks. Kahju on ka sellest, et magama kolin kell 8 õhtul, siis kui kõik just hakkavad veini najal hoogu yles saama. A võibolla ongi hea maksale väheke puhkust anda..
Vahepeal sai veel paari erinevat tööd tehtud. Yhel päeval korjasin miskeid vilju, mille nimi on passion fruit. Eestikeelset vastet ei oska siinsest 9 eestlasest keegi pakkuda. Miskid marjad on. Meenutavad natu granaatõuna. Lõikad lahti ja sööd miskise lögase ja seemnese sudi seest ära, kui julged. Maitse on täiesti arvestatavalt meeldiv. Korjamine oli ylikerge. Farmeritädi oli kah väga lahke. Ainuke jama on see, et ma vist ei ole siiani palgalipikut kätte sealt saanud. Siin aga maksude tagasi taotlemiseks on see ebatervelt hädavajalik. Kyll kunagi ikke selle saan.
Kaks päeva korjasin päevalilli. Jälle eriti kerge töö. Kahjuks tunde eriti palju ei saanud, aga siiski piisavalt, et yyri maksta ja miskit söögisudi hankida.
Nalja on kah muidugi siin korralikult saanud. Elton ja Ints ei ole sugugi lihtsad mehed. Huumorit ikke veiniklaasi taga tekib kuhjaga. Samuti on mul ylihea meel, et Kukk osutus meeldivaks perverdiks. Mitte kyll nii paadunuks kui mina, aga igasugu roppu juttu saab ikke rohkem kui 2 rubla eest räägitud. Yks teine eestlane, Kontus, aga on suht väsimatu malemängija. Teeb seda nii kainelt kui ka purupurjus olekus. Enamasti saab ta mõlemat varianti igal õhtul proovida. Kahjuks eriti palju ta ei kaota kummaskis asendis. Samuti on ta populaarne siin elavate aasia tytarlaste seas, kellega vestlemisest ta ei paista väsivat, eriti kui mõned klaasid gooni juba hinge all on. Kisa ja kära on ikke taevani sel puhul.
Nädalavahetusteti pakin aga klubis varje hoolega. Väga palju raha just ei saa, kuid hetkel on iga dollar abiks. Esialgne plaan, et kogu klubis teenitud raha panen hypetesse, ei ole toiminud. Kõik raha on vaja välja võtta ja hyppamine esialgu unustada. Nyyd kui uue tööga head raha saab, siis ilmselt ikke tuleb vahepeal yks hype teha, et jälle langevarjurina end tunda, aga peale seda arvatavasti pean jälle langevarjude katsumise ja varjurite vaatlemise abil enda enesehinnangut tõstma. Pole hullu. Siinmail on kah majanduslangus ja rahateenimine on järjest raskem. Need ilusad ajad on möödas, kus austraalia oli unistuste maa. Nii et kes tahab siia tulla majanduslanguse eest põgenema, võib siin vabalt pettuda. Kogenumad ja aktiivsemad leiavad ikka tööd, aga kogenematu ja vaiksema loomuga backpacker võib täiesti vabalt hätta jääda ja kuu aja pärast lennukiga koju tagasi lennata.
Rahvast on siia hostelisse kah juurde tulnud. Kaks kaunist tytarlast on saksamaalt. Mis aga yhe eriliseks teeb (ma mõtlen peale kauni välimuse) on see, et tegemist on tegelikult venelasega, kelle perekond emigreerus saksamaale. Yhte samasugust (too tegelikult nii ilus ei olnud) kohtasin ka Sydneys. Lisaks tuli siia yks inglise tyyp. Tegemist on ikke eriti imeliku ja tyytu tegelasega. Omavahel kutsume teda inglise pedeks. Ta on ikke eriti loll ja eriti kleepuv tyyp, kes armastab endast parema mulje jätmiseks fantastilisi lugusid vesta. Tööle sai ta kuskile pakkimistehasesse. Maru hea töö, kõik on seal rahul, aga tema ei saanud sinna jääda, kuna tal jäi käsi haigeks. Nuh ta pidi ju ometi seal kaste tõstma. Senises elus polnud ta kunagi pidanud fyysilist tööd tegema. Täna hommikul passis ta telekaruumis senikaua kuni buss minema sõitis ja siis väitis hosteli perenaisele, et jäi bussist maha. Tahaks teda homme tööl näha. Nimelt pandi ta nyyd tomatifarmi, kus peab 8 tundi kummargil töötama. Loodan, et selle peale sõidab ta tagasi inglismaale ema ja isa juure. Siin teda kyll keegi igatsema ei jääks.
Yks prantsuse tyyp on hästi lahe. Hetkel on ta siin turistiviisaga, mis tähendab, et ta tööd teha ei saa. Ootab ta oma tööviisat siin. Tegemist on päris kõrge tasemega kokaga. Töötanud on ta senimaani ainult 4 või 5 tärni restoranides kokana. Väga lahe sell on. Eelmisel neljapäeval ostsime kambaga hunniku toormaterjali ja ta tegi meile eriti maitsva lõuna. Ise ta kyll väitis, et see oli täielik jama, mis ta kokku keeras, kuna algmaterjal oli odav ja vilets, aga kõik kes sõid, ainult mõmisesid rahulolust. Sel neljapäeval jälle kordame.