Täna ei ole hea päev. Nimelt lahkus meie Laidley suurlinnast Kukk ja Veronika. Lausa kahju kohe. Pole enam kaunilt naeratavat Veronikat, kes mulle paar korda raskel hetkel syya andis ja lohutas. Ning enam ei ole Kukke, kellega roppu juttu puhuda. Selles osas ikke temale vastast pole. Kui mina ajan niisama natuke roppu juttu vahel, siis tema ikke suudab kohe teemaarendusse eriti võikaid detaile tuua. Väga nauditavad vestlused olid temaga. Toon siinkohal ära ka tema poolt saadetud viimase SMS sõnumi. Ropud sõnad asendan siiski tärnidega, kuna tont teab, kes mu blogi loeb, äkki mõni alaealine. Ja siit ta tuleb: "Olematu ******** *************** ********* *********"
Selline kaunis sõnum..

Täna pesin terve päeva hurmaade puid. Hurmaa on miski puuvili, millest ma polnud enne Laidley'sse tulekut kuulnudki.
Kuna farmi tuleb varsti miski suurem tervise- või miski sanitaarinspektor, siis peab farm läikima. Minu ylesanne on puud puhtaks pesta. Ikke kenasti survepesuriga. Lausa läigivad, kui olen yle käinud.
Nuh, inspektori osa mu jutust on muidugi ilmselge isalehma väljaheide, aga pesemine mitte. Nimelt on puude peale tulnud miskid mutukad, kes järavad suure naudinguga puud just okste ja tyve yhenduskohast. Selle peale oks solvub ja kuivab ära. Ning et oma masendust veel paremini välja näidata, võtavad need oksad kätte ja lõpuks kukuvad lausa puu kyljest ära. Vilju nad kah ei viitsi loomulikult enda kylge rippuma võtta. Nyyd meie peamegi siis survepesuriga kahjustatud kohtadest need sitikad minema uhama.Midagi sellist siis.. Pildil sakslane Jan aktsioonis.

Täna klubisse ei viitsinud minna, kuna eilne läbu hostelis venis kuidagi pikaks. Miski hetk aga sai Kontus kõne Grant'ilt, kes oli just klubist mööda sõitnud ja näinud seal suurt hulka päästeameti ja politsei autosid. Selle info peale lendasin ma muidugi kohale.
Selgus, et yks esmahyppaja oli suutnud kõrge puu otsa maanduda. ikke nii miski 15-20 kõrgusel. Mis asja sitemaks tegi oli see, et tegemist oli kuivanud puuga. Ja selline puu, kust ise kohe kindlasti alla ei oleks kannatanud ronida. Kuna tegemist oli ikka suure syndmusega, siis kohal oli umbes 4-5 politseiekipaazi, lisaks kiirabi ja neli päästeameti masinat. Ning veel umbes 15-20 autotäit niisama uudistajaid. Kuna puu asus jõeorus, siis ei pääsenud sinna eriti hästi ligi. Kaugemalt jälle kohaliku päästeameti pisike redel hädaliseni ei ulatunud. Selle peale toodi Brisbanest politsei eskordi saatel miski eriti vägev tõstuk, mille abil vaene härrasmees lõpuks maa peale toodi. Peale 2,5-3 tundi maa ja taeva vahel kõlkumist. Igaljuhul maru pikk langevarjuhype. Ega palju tegelasi vist pole, kes 2,5 tundi kupli all oleks olnud.
Lisaks politseile ja päästeametile oli kohal loomulikult press. 3 erinevat telekanalit olid reporterid kohale saatnud helikopteritega. Päris vägev.Kaks kopterit maandusid, kolmas tiirutas natuke ringi ja ilmselt tegi mõned kaadrid vaid õhust


Tyybil endal õnneks midagi häda ei olnud. Ainult jalad olid kippunud ära surema seal rippudes. Põhjendas ta oma puundumist sellega, et varju polnud võimalik pöörata. Samas jälle kõik pealtnägijad ytlesid, et kuppel oli täiesti kenasti avanenud ja visuaalse hinnangu järgi oleks pidanud kõik korras olema. Ei tea. Tegemist oli minu pakitud varjuga, seega minu hinnangul oli loomulikult varjuga kõik 100 prossa korras! Lausa ideaalne.

Kui reede õhtul kohe peale tööd tyhja kõhu peale kast õlli hinge alla panna kolme peale, siis võib juhtuda niimoodi:
Viimane kord olin nii sileda lõuaga umbes 10 aastat tagasi teisel kursusel. Siis ei tundnud mind isegi mu parim sõber Matis tänaval ära..

Täna ei olnud Paulil pohmelli.

Täna oli Tony'l pohmell.