Väga muhe vana. Viimased 7 aastat on ta alati pool aega kuskil Aasias veetnud. Iga kord kylastab ta ka Bangkoki, kuna tal on seal palju tuttavaid. Tööl ta enam ei käi, kuna oli väga heal ametikohal päris suure papi kõrvale pannud, samuti oli ta vanematelt pärinud tõhusa varanduse. Perekonda tal ei ole ja nii ta siis naudibki elu. Suvise aja veedab kodumaal Düsseldorfis ja kui ilmad niruks kisuvad, põrutab soojale maale. Väga mõnus minu arust.Ajasime Williga maast ja ilmast juttu ning ta kutsus mind yhte kõrtsu bluusi kuulama. Olin muidugi rõõmuga nõus, kuna live bluusi polnud ma väga ammu kuulata saanud. Ei kahetsenud põrmugi. Kaks vanameest kitarridel ja naislaulja. Mängisid ikke väga hästi.
Peale seda etteastet jalutasime yhte teise bluusibaari. Seal esines sel õhtul yks jazzi bänd. Vot see oli äge. Trummar oli norrast, bassimees USA-st, saksivend Taist, klahvidel tyyp saksamaalt ja kitarrist jaapanist. Mängisid nad ikka superhästi. Eriti hästi pani mu arust trummar. Samal arvamusel oli ka Willi. Tema käib jazzi ja bluusi kontsertitel väga tihti ja ta ytles, et ta pole juba palju aastaid nii kõva trummarit juhtunud nägema. Peale konsat istus klahvimees meie lauda ja sai pisut tyhjast tähjast juteldud. Tyyp ytles, et tema elabki nyyd Tais ja hetkel ei näinud miskit sellist tulemas, mis võiks sundida teda tagasi kodumaale kolima. Härra oli eluga Tais ikke väga rahul.
Libistasime Williga veel yhes tänavakohvikus mõned õlled ja oligi aeg õhtu lõppenuks lugeda.
Viimasel päeval pidin bussi peale minema kell pool kaks. Kuna eelmine õhtu oli pikk ning und jatkus kella kymneni, siis polnd mõtet isegi yritada midagi ette võtta. Natuke kolasin lähedalasuvates suveniiri poodides, lootes leida miskeid lahedaid suveniire kodustele kaasa võtmiseks, aga kahjuks oli kõik sihuke jura, mis ei tekitanud vähimatki soovi raha kulutada.
Lennukale jõudsin kenasti. Kahjuks liiga vara, mis tähendas, et ootama pidin kaua. Sitt oli ka see, et lennuka õhukonditsioneer ei suutnud ehitist piisavalt maha jahutada, nii et hommikusest dussist ei olnud halligi kasu. Lennukisse jõudsin ikka läbi higistatuna ja haisvana nagu põllutööline. Ja teadmine, et sellisena pean ma veetma järgmised kaks päeva, just moraali kõrgemaks ei tõstnud.
Srilankan Airlinesi mugav lennuk kärutas mind õhtul kella yheteistkumneks Sri Lankale, Colombo'sse. Seal pidin veetma öö, kuna järgmine lend Londonisse väljus hommikul kuue paiku. Häda poleks muidu eriti olnud miskit. Lennujaam oli väga muhe, oli palju õdusaid nurgakesi, kus magamiskott laiali vedada ja õndsalt uinuda. Lisaks veel tasuta internetipunktid ning kohvikud. Mis aga minul selle asja ära rikkus oli see, et mul ei olnud yhtegi usaldusväärset äratuskella. Nii ma lihtsalt ei julgenud magama heita, kartes, et jään lennust maha. Käisin vaatamas ka oma lennu väravat, et äkki saaks selle ees magada, lootes, et äkki mõni lennukile liikuv reisija vähemalt mulle otsa koperdab ja mind äratab, kuid kahjuks oli see koht väga eredalt valgustatud ja liiga avalik. Õnneks Sri Lanka seinakontaktidesse sobis ka Euroopa pistik, seega sain öö läbi tuimalt arvutimängu mängida ning vahepeal ka netipunktis emaile lugeda/kirjutada.
Londonisse jõudsin tõrgeteta. Seal aga tõotas juba huvitavamaks minna. Nimelt oli tyhistatud minu järgmine lend, mis pidi mind Helsinkisse viima. Pidin kärutama Heathrow lennuka neljandast terminaalist viiendasse. Metrooga. Natuke oli seda naljakas teha, kuna ma olin plätude, teesärgi ja lyhikeste pykstega. Muud inimesed ikke uhkelt talvejopedes. Õnneks otseselt õue ei pidanud minema, nii et lõdisemine jäi sooritamata.
Vaikselt lootsin, et ehk õnnestub British Airways'ilt välja kaubelda asenduspilet hoopis Tallinnasse, mitte Helsinkisse. Ilmselt oleks see isegi õnnestunud, kuid kahjuks British Airwaysil ega ta partneritel ei ole lihtsalt otselende Tallinnasse, seega leiti mulle uus lend Helsinkisse, mis väljus isegi tunnike varem kui esialgne. Nii et Londonis mul aega igavleda polnudki, pidin kohe viiendast terminaalist esimesse tormama, et kenasti lennukisse ronida.
Helsinkis oli naljakas. Eriti sel hetkel kui miski tegelane lyhikeste pykste ja plätudega ronis õue suitsu tegema ning kohe tormas lumehange lund näppima. Nuh, ma pold ju seda 2 aastat puutunud. Kylm oli rsk! A muidu oli tore. Inimesed pidasid mind ilmselt idioodiks. Ei saa seda neile pahaks panna, väljas oli ikka ju veel tõhus lumi maas. Kuna maandusin Helsinkis kell 9 õhtul ja viimane parv eestisse väljus kell 10, siis oli selge, et ma sellele ei jõua. Aga nagunii oligi mul plaanis ööbida seal lennukal. Ja Helsinkisse lendasin ma yldse selle pärast, et lennukiga sinna ning laevaga Eestisse osutus kohe nii tuntavalt odavamaks kui Tallinnasse lennata. Olnuks muidugi võimalusi saada ainult natukene kallimalt Tallinnasse, mis aga tähendanuks Londonis lennujaama vahetust, mis kah ei ole sugugi odav lõbu. Samuti ei klappinud ykski odav lend Riiga minu ajagraaafikuga. Nii ma siis otsustasingi sellise marsruudi kasuks.
Ööbimiseks valisin ma alumise korruse. See oli kõige vaiksem nurk selles terminaalis. Magamiskoha tegin treppide alla, kuna seal ei paistnud päike (valgustid) silma.
Kyll oli mõnus, et kotis oli lebomatt ja magamiskott. Kahjuks sooje riideid suurt ei olnud. Pikad pyksid ja pusa õnneks olid, saapad kah ja kaitseliidust saadud roheline rätik, mida sallina kasutada. nii et eriti ullu kah polnud. Enne soojemalt riietumist leidsin invapeldiku näol spa, kus sai end pisut kasitud. Kriitilisemad, jõhraimat haisu tootvad piirkonnad õnnestus ikke vee ja seebiga puhtaks pesta. Tunne oli kohe inimlikum.Magasin vägagi hästi. Vaikne nurk, muret polnud õigeaegse ärkamise pärast ja sai end kenasti välja sirutada. Pikkadel lennutundidel, kus uni ja väsimus täiega ruulisid, ei saanud ma ikke eriti magada, just ebamugava asendi tõttu.
Hommikul lõdisesin kuidagi sadamasse ning praami peale. Ning mõni tund hiljem nägingi kodulinna siluetti. Päris tore oli seda näha. Pisar tahtis lausa silmi tulla. Mitte selle pärast, et koduigatsus nii suur oli vaid seetõttu, et teadsin, et järgnevatel kuudel on mulle kättesaadav hea Eesti ÕLU.
Tallinna sadamast viis mind takso otseteed kõrtsi, kus tellisin kannu õlut ja pelmeenid!
