Vahepeal sai tööd teha!

Eelmise kolmapäeva õhtul, kui parasjagu sai mõeldud, et oleks aeg mõned purgikujulised tabletid sisse võtta, tuli järsku pealikule kõne, et järgmisest päevast on vaja 10 meest Lahti lähedale miski puidutööstuse katuseid puhastama. Tegemist oli sama objektiga, kus eelnevalt juba oli 20 meest kahes vahetuses 24/7 tööd rabanud. Eelmine punt saadeti minema, kuna nad suutsid 10 päevaga teha ära töö, mille kohta soomlased arvasid, et läheb terve kuu.

Mis seal ikka, pakkisime asjad kokku ja põrutasime neljapa hommikul vara minema. Kell 8.00 pidime olema kohal. Mingisuguste vangerdamiste tõttu oli meid seal 13 meest. Töö oli lihtne, aga tyytu. Katused olid parajad lahmakad. Suht lamedad viilkatused, mille yks kylg oli kinnitamata andmetel umbes 60 meetrit. Sealt siis oli osadest kohtadest vaja lund vähemaks saada. Õnneks olid Risto ja Andres eelmisel õhtul usinasti õlut ja veini oma maos seganud ja enamus esimesest päevast sai nende yle nalja visata ja niisama ilkuda. Veidikenegi meelelahutust kolatamise vahepeale.

Siuksese tõstukiga vinnasime end katusele

Yks tegelane lõhkus jäisest lumest labidaga kuubikud lahti

Ylejäänud seltskond vedas siis klotsid lumekolaga minema

Jalutamist oli kõvasti ja seda tuli tihtipeale teha lahtises lumes, mille all oli libe plekk

Katusepinda oli seal meeletult, aga kokkuhoidlikud soomlased lasid ainult sealt lume ära vedada, kus arvutuste järgi see liiga raskeks võis minna. Yks katus oli juba varem sisse kukkunud, mille peale siis eelmine punt kohe peale võeti. 

Ööbimine oli saekaatrile kuuluvas 5 toalises korteris. Toad olid parasjagu pisikesed, nii et neisse yle 2-3 inimese eriti ei mahtunud ja 4 tegelast, nende seas ka mina, sättisime end elutuppa. Köögis läks kyll suht kitsaks, aga saime hakkama. Suurem häda oli õhtul peale tööd pesemisega, kuna oli ainult 1 dušš. Aga see ka liiga hull õnneks ei olnud.

Tegime esimesel päeval 10 tundi, siis 3 päeva 12 tundi ning esmaspäeval veel 4 tundi, siis otsustati meid koju tagasi saata. Täitsa hea meel oli, et sai lyhikese ajaga 50 tundi tööd kirja, on lootust ikka märtsi alguses mingitki palka arvele saada.

Nyyd istume uuesti Klaukkalas ja ootame tööd. Praeguseks on selgunud, et õnneks homseks on mingisugused katused puhastada, kust peaks vähemalt pool päeva kirja saama. Eks näha saab, ennegi juhtunud, et lendame usinasti peale ja siis selgub, et mingid tegelased on otsustanud töömahtu oluliselt vähendada ja siis tuleme paari tunni pärast juba tagasi.

Pole ammu kirjutanud. Lihtsalt midagi erilist või huvitavat pole juhtunud. Tööd on endiselt suht vähe olnud ja enamuse ajast lihtsalt olen lebotanud kodus, vaadanud filme ja passinud interneeduses. Kedagi vahepeal arreteeritud ei ole ja isegi Jüri on jätnud maha oma harjumuse aeg-ajalt pilti taskusse pista.

Eile siiski tuli käia yhel katusel, millisele ma lootsin mitte sattuda. Maja ise kesklinnas ja mingi 8 korruseline. Enamus katusest oli tavaline, nii umbes 45 kraadise nurgaga või isegi lamedam, aga päris majaserva äärest algas teine katus, mis oli juba oluliselt järsem.

Sinna alumisele katusele tuli end lihtsalt köiega yle serva lasta ja pärast siis kuidagi köit mööda yles tagasi end vinnata. Ja mis kehva, all ei olnud ka lumetõket, mille taga rahulikult jalutada, nii nagu ylemisel katuseosal näha on. Yleval oli igati tore, aga alla ronimise peale ei tahtnud mitte kuidagi mõelda. Olin kindel, et ilmselt mitte kyll fyysiliselt, kyll aga vaimselt laseksin ma seal end pisut täis. Mainisin töökaaslastele seda, et ma siin katustel olen avastanud endal kõrgusekartuse ja õnneks nad olid nõus tööd nii korraldama, et mina sinna alla ei pidanud ronima.
Kokkuvõttes saime mingi 3,5 tundi kirja, mis paraku on viimasel ajal maru tavaliseks saanud, korralikke pikki tööpäevi, mis palgapäevad rõõmsamaks teeks, pole kuigi tihti siin saanud.  Mis teha, lumi ei tule tellimise peale kahjuks..

Täna oli ilus päikesepaisteline päev, tööd ei olnud ja otsustasin uurida, mis kyll yritas mu autot põlema panna. Kahtlustasin kliimaseadet, kuna umbes sealtkandist seda sinist suitsu tuli. Kuna ma varem ei olnud armatuurlauda lammutanud, siis ei teadnud ka kust alustada. Niisiis kruvisin esimesena lahti need kohad, mis lihtsam tundus. Lammutasin kohe hulga enne kui aru sain, et tegelikult mind huvitava koha avamiseks keskkonsoolis võinuks  ma pooled kohad kinni jätta. A siis oli juba hilja ja pilt nägi välja umbes selline:

Vaatepildi puhul pisut murelikuks tegi ainult see teadmine, et see asi tuleb tagasi kokku ka saada. Kliimaseadme juhtploki katkusin laiali ja sees oli selline vaatepilt:

Kahjuks ma trykiplaatidest  halligi ei tea, aga veidi imelikud paistavad mulle mingid plastiliinilaadse materjali plönnid kahe kondeka ymber. Kas nad sellised poolsulanud känkrate moodi peavad välja nägema, ma ei tea.
Igatahes kui see plokk oli eemaldatud, kusagilt sinist suitsu ei tulnud, nii et loodetavasti on mu masinaga võimalik nyyd iseseisvalt Eestisse tagasi sõita. Kliimaseadmest on mul hetkel nagunii suht siiralt savi, kuna salongi soojendus radiaator nagunii soojaks ei lähe ja konditsioneer ei yritanud töötamist isegi teeselda.

Lego kokkupanemine käis lihtsamalt kui arvasin, ainult kolm kinnituskruvi jäi yle. A kuna ma Eestis lammutan selle nagunii uuesti laiali, siis vast leiab tyhjad augud yles.

Loo lõppu lisan paar pilti.

Yles verandale organiseeriti väike trennisaal. Poksikott tuli kaltsukast, yks pink , kang ja hantlid olid juba siin keldris ning yhel lumeringil leiti prygimaja kõrvalt veel mingid pingid.

Suitsunurk

Kuna peale isaks saamist on mulle endale tihti tundunud, et ma olen parajaks pehmoks muutunud, pean vist endale sellised jalatsid ostma

Kahjuks ei lugenud purgi pealt, mis looma tillist on jutt