Toogoolowa boogie

Laupa õnnestus teha pakkimiseksami 4 esimest pakkimist. Pyhapa sain teha kahjuks vaid yhe, kuna John sõitis ära Toogoolowa boogie'le. Kuna koht asub siit miski 50-60 km kaugusel, siis otsustasime Markusega kah sinna minna esmapa ommik.
Mõeldud, tehtud, ning esmapa lõuna paiku olime Toogoolowa linnakese kõrval Skydive Ramblers dropzone'is. Sealne boogie oli suunitlusega yle 40 aastastele varjuritele. Boogie raames toimusid ka yle 40-ste maailmameistrivõistlused täpsusmaandumises. Ikke mõnus vanurite kari oli kohal. Vanim hyppaja oli 86 aastane, kes on ka austraalia vanim aktiivne varjur. Võistkondi oli kohal paljudest riikidest. Sealhulgas ka venemaalt ning kõige pullim oli see, et ykski venelane ei osand absull mingit võõrkeelt. Õnneks juhtus kohal olema yks tsehh, kes oskas nende kombel kõnelda ja oli tõlgiks. Hulga inimesi oli ka meie klubist seal.
Kahjuks oli esmapa jõle tuuline, ning kui sinna jõudsime, siis mingit hyppetegevust ei toimunud. See-eest lõbustas meid yks lendur oma trikkidega. Poldki päriselus lennuakrobaatikat näind. Lisaks möllas yks vant seal oma ylikerge lennukiga. Tegi täpsusmaandumist ringi sisse, kuhu muidu langevarjurid maandusid. Lahe oli see, et kuna tuul oli tugev, siis õhkutõusmiseks kulus tal umbes 10 meetrit sõitu mööda maad vastutuult. Samuti maandus peaaegu nagu helikopter. Sellelt oli võimalik ka hypata. 40 taala eest 4000 jala kõrguselt. Kahjuks mul puudus vari ning samuti polnud soovi maksta 250 taala boogie registreerimistasu. Õhtupoole läks ilm vähe vaiksemaks ja siis said vanurid väheke hypata kah. Kui pimedaks läks, siis hakkas juba lõbusam. Kogu see penskarite kari kukkus õltsi kaanima nagu loomad. Ega siis isegi saanud viletsam olla. Õnneks tehti väga palju kaste õlut välja ning sain enamus tarvitatud õlled tasuta. Sai ka erinevate vanainimestega juttu aetud ning selgus, et yks tegelane tundis seda kerglennuki omanikku ning lubas mind homme temaga kokku viia, et saaksin teha huvilennu sellega. Sain ka paar kontakti põhjapoolt austraaliast, kus pidi osades klubides suht suur puudus olema pakkijatest. Nii et oli kasulik jooming. Millagi öösel kobisin autosse magama, kus ees juba magas Markus, aga õnneks on tegemist suure autoga nii et polnud probleemi sinna mahtumisega. Pigem oli probleeme kordinatsiooniga. Igatahes kuidagi sain ma sinna ronitud.
Tänane hommik oli ilus. Nimelt tuli meid yles äratama kaunis kaameratibi Sara ja ma ei pidanudki esimese asjana hommikul nägema pohmase Markuse lõusta vaid hoopis naeratavat neiut. Hetk hiljem kyll mõistsin, et tegemist ei olnud naeratuse, vaid kahjurõõmsa irvitusega. Olin parasjagu hommikusöögi järjekorras, kui mind leidis Hõumsi. Ma ei tea, kuda seda hyydnime kirjutatakse, aga kõlas see umbes nii. Tegemist oli selle tegelasega, kes mulle lennuki pilooti pidi tutvustama. Õgisin kiirelt kõhu täis ja järgnevad kaks tundi tegelesime piloodi otsimisega. Lõpuks siiski leidsime ta ning pidin siis vaid ära ootama kuni piloot ise yhe hyppe ära teeb. A seejärel sai siis lendama mindud. Võtsin fotoka kaasa ja klõpsisin päris mitu pilti õhust. Kuigi kõrgele ta ei lennanud, aga oligi ägedam nii madalal lennata. Jõle äge oli ikke täiesti tuule käes olla, ilma igasuguse lennukikabiinita. Igati rahul kulutatud 30 taalaga.
Peale seda sai veel natu täpsusmaandumist vaadatud ning päris lahe oli vaadata 42-wayd. Eriti lahe oli mu arust siis, kui nad kõik oma varjud avasid. Ikke ysna tihe liiklus oli seal yleval. Miski kella 3 paiku tulin sealt tulema, kuna pidin homme hommikul tööle hakkama kuskil põllul, aga kui kell 5 agendiga yhendust võtsin, et täpsustada asja, siis selgus, et ma siiski sel nädalal alustada ei saa. Nii et oleksin võinud tegelikult veel Toogoolowasse jääda ja ka täna õhtul vanurite kulul õlunaadi libistada. A nuh, mis seal ikke!
Enne äratulekut ostsin ägeda pusa.

krdi känguru!

Täna juhtus naljakas lugu. Kuna ilm oli tuuline, siis pidi alati kaks meest maandumisalal olema ja tandemi varju ära kustutama. Kõndisin siis mina maandumisplatsil, vahtisin taevasse, et kus see tandem lendleb. Järsku kuulsin jalgade poolt miskit kisa, järgmine hetk märkasin, et olin jänesele, (vabandust, jänese moodi kängurule) peale astunud. Kahjuks mu hiina kets ei tapnud teda ja täna värsket liha ei saa. Järgmine kord peab igaks juhuks sõjaväe kirsadega peale lendama..
Midagi head siiski juhtus kah, nimelt APF (Australian parachuting federation) suutis mu paberid lõpuks kohale saata. Nii et homme ilmselt alustan eksamiga, mis koosneb 10-st pakkimisest ja persetäiest teooriakysimustest.

Ärkasin hommikul nõks enne kaheksat, haigutasin, sygasin m... ning läksin panin teevee keema. Kui tee oli valmis, astusin õue, et mõnusalt katusealusel pingil teed lyrpida. Sirutasin käe välja ning haarasin sidrunipuult värske sidruni ja panin osa sellest tee sisse. Kas pole mõnus, kui sidruni hankimiseks on vaja ainult käsi välja sirutada. Hakkan vaikselt mõistma pigisid, et nad ei viitsi tööd teha, kui toit kasvab maja kõrval puu otsas. Kui veel õllepuu olemas oleks...
Mulle tuli yks lugu meelde. Ei mäleta, kes selle mulle jutustas, aga asi rääkis kuda nõukogude ajal või selle lõpul keegi oli miskit välismaalast eestis sõidutanud. Too väljamaalane oli yhel hetkel ajanud silmad nii punni, nagu näeks naabri koera enda söögitaldrikusse sittumas. Mis pani teda imestama oli meie teederemont. Nimelt oli miski vant labidaga võtnud portsu asfalti auto kastist, asetanud selle maanteeauku ning seejärel teerulli funktsiooni asendamiseks virutas ilgema litri vastu seda värsket asfaltit sellesama labidaga.
Nii, nyyd ma räägin, kuidas me täna lennuka maandumisraja asfalti remontisime. Võtsime kastist labidaga kuuma asfalti, asetamise selle auku ja tampisime kinni. Sel hetkel mul see eelmine lugu tuligi meelde. Täitsa naljakas oli nii asfalti lappida, teades, et see pole miski kylavahetee vaid ikke lennukite maandumisrada! Jama oli see, et asfalt kippus ää hanguma kastis, aga ka selle peale oldi juba mõeldud, kaasas oli miski kirka ja kõpla ristsugutis, millega siis sai asfaltihunnik jällegi lödiks tehtud. Tampimiseks oli kah miski vidin olemas, aga õige pea me mõistsime, et kiirem ja mugavam on lihtsalt autoga mõned korrad sellest yle sõita.
A täna sai ka väga oluline asi lõpuks tehtud. Kui te arvate, et otsisin endale miski ägeda töö, siis eksite. Nimelt hankisin toormaterjali koduõlle käima panemiseks.

Esimene teenitud raha

Eila õnnestus mul teenida esimesed dollarit siin riigis. Nimelt yks hyppaja soovis, et ma ta varju pakiksin ja maksis mulle 6 taala! Jee, ma sain rikkaks! Hommikul tegein seda veel korra sama raha eest.
A eilne õhtu kujunes eriti soodsalt. Nimelt kohe alustuseks tegi kasti õltsi välja Markus, kui see oli otsas, siis ta tegi veel teisegi, peale teda tähistas Billy midagi. Kokku tehti välja 6 kasti ning veel 5 liitrine heineken. Rahvast oli kah meeldivalt palju ja pralle oli vägev. Osa tegelasi tõmbas end ikke täiesti rihmaks. A hommikul oli tore inimesi vaadata. Keegi eriti nalja ei visand, mugavamates kohtades jäädi kohe tukkuma. Pakkida oli kah neetult raske. Raskemaks tegi asja veel see, et Markusel oli totaalpohmakas ja ta rohkem magas kui pakkis ning Roger polnud kah öö läbi magada saanud õnnelike joodikute norskamise saatel. Seega mina yksi rabasin nagu loom. Praegu on Markusel ja Rogeril juba parem ning mina ei viitsi enam liigutada, vedelen rohkem.

Purjus peaga tehtud sissekanne

Ahoi.
Eilsele teemale lisaks tahtsin öelda, et täna sattusid siia 3 rootslannat. Otse loomulikult selgus selle peale, et meie tandemmeister Brenda on ka aasta aega Stockholmis elanud.
Teine tähtsam asi, mis ette sai võetud, oli auto remontimine. Esimese asjana kruvisin termostaadi lahti. Õigemini yritasin seda teha, sest mul pold vastavaid võtmeid. Õnneks Brendal need siiski leidusid ja avanud vastava koha, leidsime, et seal suurt midagi polnudki. Et koht, kus oleks pidanud asetsema termostaat, oli ysnagi tyhi. See ausalt öeldes tekkitas hämmeldust, kuna ootasin pigem miskit kinni-kiilunud jurakat, kui tyhjust. Igatahes uus termostaat sai paigaldatud ja ma väga kahtlen, kas sellest kasu on, kuna ilmselt on mul tegemist ummistusega kuskil radika juures.
Teise asjana vajas pingutamist roolivõimu rihm. Mis seal ikke, kinnitusmutter lahti, ja pingutusmutrit peale keerata! ainuke äda oli see, et kinnitusmutri saime lahti, aga polnud sobivat võtit pingutusmutri jaoks. Õnneks mina olen pärit eestist ja sõber on pärit jugoslaaviast, see tähendab, et puuduolevad tööriistad tehakse kättesaadavatest materjalidest. Osa minu seljakotist ei ole enam meeldivalt roheline, ning osa mingist kaikast, mis täiesti põhjendamatult esikus vedeles, ei ole enam endine. Tulemus: roolivõim enam ei vilista, kui see täiesti yhte serva keerata... See on vist see hetk, kui tuleb rõõmu tunda tehtud tööst...
Mina olen rahul tehtud tööga.
Lisaks õnnestus mul lugeda natuke kohaliku B kategooria tingimusi.. Tuleb osata saltot teha õhus...

Rahvuste segunemisest siinmail

Täna kirjutaksin paar sõna erinevate rahvuste esindatusest siin. Päris kirju pilt siin.
Seda ma juba rääkisin, et koos minuga on siin pakkijaks yks poiss saksamaalt.
Lisaks mainisin, et tandemmeister on elanud eestis 4 aastat, lisaks on tal miski naine ja lapsed soomes ning samuti on ta elanud saksamaal. Ise ta on siiski austraaliast.
Paar päeva tagasi selgus, et kauni kaameratibi Sara vanemad on mõlemad Lätist siia tulnud.
Ka yks piloot pidi poolenisti lätlane olema.
Praegu alustab siin pakkimisõpinguid yks tegelane Jugoslaaviast.
Paar päeva tagasi ostsin poest autole uue termostaadi. Seda otsides oli esimese poe myyja Hollandist. Pidin temaga veerand tundi poliitikast rääkima.
Eelmisel nädalal käisid siin tandemhypet tegemas kaks kaunist Emirates'i stuardessi, kes on pärit Inglismaalt. Kusjuures yks oli adopteeritud Sri Lankast.
Mul ei karga praegu meelde täpselt, aga keegi hyppaja omas sugulasi Serbias, kui ma õigesti mäletan.
Meeletult palju ikke erinevast rahvusest inimesi siin. Ja kui ma veel kolin kuskile bacpackersite hostelisse elama, siis seal võib kohatud rahvuste arv ikke meeletult tõusta.

Aga nyyd on aeg tagasi minna teisele korrusele remonti tegema, et välja teenida tasuta hyppeid..

Tegin ära!

Eila siis lõpuks õnnestus! Mitte ymmarguse hype, vaid lõpuks sõitsin korra kenasti paremal pool teed, nagu mõistlikud inimesed. Roger kyll pistis millegipärast selle peale kisama. Sai veel käidud Toowombas. Viisin Rogeri tööintervjuule ning ta sai isegi tööd. Ja oli kysind ka minule kohta ja paluti tal minu resume ahk siis cv sinna viia. Ehk ta homme teeb seda ja juhul, kui veab, saan sinna tööd ning saan elada Rogeri juures eriti odavalt.
Väga õnnelik ta selle tööotsa yle ei paistnud. A linnas käiguga muutusin mina jupp maad õnnelikumaks, kuna ostsin unniku liha ja kaks kasti õltsi. Paariks päevaks peaks varusid jätkuma. Pool kasti kulus muidugi kohe ära. Öösel poole nelja paiku oli naljakas juhus. Rääkisin miski tegelasega skaibis, kui järsku nägin tandemmeister Brendat liikumas. Tuli vaatama, mis ma teen ja ma ytlesin, et ajan juttu, et praegu on sobiv kellaaeg eestisse helistada. Selle peale Brenda vastas, et ta teab, et oli just hetk tagasi lõpetanud kõne Soomesse.
Täna lõpuks võttis yhendust yks töövahendaja, kes on siin klubis hyppaja. Ytles, et tööd on ja jagub meile, aga tingimuseks on see, et peab kolima elama Gattonisse tema ema motelli, muidu tööd ei saa. Nii et võib juhtuda, et jätan mingiks ajaks siinse muheda, kauni kaameratibiga pesa seljataha ja käin siin vaid nädalavahetustel. Eks paistab. Mõni päev on mul siin klubis kah veel töid tegemist, et oma ymmarguse varju hype välja teenida.
Nyyd aga jätkan õlle konsumeerimist ja loodan, et saan varem magama kui eile.