Nuniih, tundub, et Sydneyga saab selleks korraks yhele poole. Mitte kuidagi ei ole suutnud siin tööd leida ja rahadega on seis ysna nutune. Homme või ylehomme (pole veel otsustanud) sõidan linnast välja kuskile agraarpiirkonda ja yritan jälle farmitööd teha. Ebameeldiv töö kyll, aga mis teha, raha on vaja kuidagi teenida. Eriti kaugele Sydneyst ei taha minna, sest yle interneti yritan ikke miskit tööd siin leida ja kui saan, siis pöördun tagasi. Kui aus olla, siis pole nagu Sydneyt ju näinudki. Raha kokkuhoiu mõttes on kõik muuseumikylastused ja äärelinna randade kylastused ära jäänud, nii et nende jaoks pean siia tagasi tulema. Võibolla lahendan asja nii, et nädal enne aussist lahkumist veedan siin ja kolistan ringi. Samas jälle soovitavad sõbrad mul aasiasse sõita hoopis Melbournist, kuna sealt on lennupiletid jupp maad odavamad. Raske. Ilmselt otsin internetist kõige odavama pileti Singapuri ja siis teen plaane edasi.
Iseenesest igav pole mul siin olnud. Tavaliselt peksan end kesklinna kuskil lõuna paiku, siis veedan raamatukogus mõne tunni ja õhtuti olen Benny, yhe rootsi pundi või šoti paariga miskit teinud. Tihtipeale on see muidugi tähendanud odavaima veini suu kaudu manustamist. Eile näiteks algas siin suur muusikafestival, kusjuures esimesel päeval olid kõik kontserdit tasuta. Vaatasin kahte esinejat poolenisti. Esimene oli miski funky ja reggae punt. Nime ei mäleta, aga pidavat vägagi kuulus olema. Kahjuks Bennyle see punt ei meeldinud ja ta meelitas mind sealt minema. Teine bänd oli The Black Keys koos miskise kuulsa souli lauljannaga. Vägagi muhe. Peab uurima, võibolla on täna ka siiski mõni väiksem lava tasuta kylastajatele yles pandud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment