Ahoi. Seljataga on sisukas nädalavahetus. Täna tuleb pikk sissekanne, mis on vägagi langevarjunduse-keskne, nii et keda teema ei huvita, jätke rahus asi lugemata. Lihtsalt kogu vahepealse aja ma olin lennuväljal ja millegagi peale langevarjunduse ma ei tegelenud.

Laupa hommikul olin õigel ajal õiges kohas ning mind võeti kenasti auto peale ning viidi Ripcord Skydivers dropzone’i. Otse suure maantee ääres, maanteele veel lähemal kui Nurmsi lennuväli. Selline kena majake, selle kõrval suht väike maandumisplats ja kitsas asfaldiriba lennuki õhkutõusmiseks. Täitsa hubane kohake. Olin seal kuni pyhapäeva õhtuni. Klubi lennukiks on neil Cessna 182. Põhitegevuseks paistis neil olevat tandemhypete tegemine, kuid omajagu oli ka neid, kes tegid seal A kategooriat. A kat. kursus koosneb seal 17 hyppest, alustades static-line hypetega ja lõpetatakse siis kenasti vabalangemisega. On ka veel AFF kursuse võimalus, aga vähemasti sel nädalavahetusel ei olnud yhtki sellist õpilast. A esimesele hyppele minek võib veidi hirmutavam olla kyll, kui meil, sest ei saa rahulikult uksest välja hypata, vaid peab kuidagi mööda astmelauda ronima välja ja rippuma tiiva tala kyljes ning siis instruktori käsu peale end lahti laskma. Algus on vist hirmsam, aga tegelikult kui vaadata, siis niimoodi hypates on palju kergem kohe õiget asendit saada, sest algasend on juba niivõrd hea. Lisaks on igal õpilasel kaasas raadiosaatja, mis kaudu antakse käsklusi. Põhimõtteliselt esimesel hyppel ei saa sa ise halligi teha, sest kogu aeg instruktor käsib sind kuskile keerata ja pidurdamist harjutada. Ka maandumisel pidurdamise hetk öeldakse ette. Lisaks on veel tagavara võimalus, juhuks kui raadioside katkema peaks. Nimelt on maas suur keeratav nool mida siis instruktor keerab vastavas suunas kuhu ta sind tahab. Ning maandumiseks on kaks tennisereketi laadset valget vidinat, millega näidatakse, mis hetkel pidurdama peab. Õpilasi korraga visatakse õhku 3 tk ja nii pikkade vahedega, et eelmne mees jõutakse enamvähem maha tuua enne kui teine välja kargab. Algkursuse juures ajas natuke muigama maandumise treening. Muidu oli kõik samamoodi nagu meil, et jalad kokku ja siis väike uperpall yle yhe kylje, aga meil harjutatakse seda miski inimese kõrguse puki otsast, siin aga oli pisike trepp. Kohe kõige kõrgemalt astmelt ei tohtinudki hypata, vaid pidi alustama madalamalt astmelt.

Mind pandi suht kohe jälgima pakkimist. Selgus, et kõik õpilasvarjud pakitakse selles dropzone’is flat-pack meetodil. Tandemvarje pakitakse algfaasis peaaegu nagu pro-pack meetodil, erinevusega nii palju, et varju ei hoita mitte õlgadel vaid riputatakse lakke konksu otsa. Peale varju põrandale asetamist on muidugi erinevusi kõvasti. Samamoodi konksu otsas pakitakse ka isiklikke varje. Tavalist pro-packi nägin ma ainult yhte kaamerameest tegemas. A ega mulle seal armu ei antud, kohe pandi maas pakkimist õppima. Õnneks kuna ma olen enne pisut kokku puutunud varjudega, siis midagi väga keerulist ei tundunud. Samuti ei ole hullu tandemi varjudega. Osasid etappe lasti mul pyhapäeval juba iseseisvalt teha. Keerulisem natuke on pakkija B litsentsi tegemisel hoopis teooria. Ega seal ka midagi hullu pole, aga see kõik on inglise keeles ja päris hulga on termineid, mida ma tean ainult eesti keeles. A nuh, kyll ära õpin! Õnneks mu pakkimisõpetaja andis mulle mõned neti lingid, kus on kõik reeglid ja asjad olemas. Saan iseseisvalt õppida.

Oma senise elu kalleima hyppe tegin kah seal ära. Maksin selle eest 105 dollarit, millest hyppepilet oli vaid 37 raha, ylejäänud oli varustuse rent ja miski päevaraha. A himu oli nii suur, et ei hoolinud hinnast. Algul tahtis John (peainstruktor) mind panna static-line hypet tegema panna, aga kui ma silmad punni ajasin ja 10 000 jalga kysisin, siis pika lunimise peale sain vedrumeduusi ja 5000 jalga, kusjuures avama peab juba 4000 jala peal. Lisaks pidin minagi raadiosaatja kaasa võtma, õnneks ilmselt John nägi, et ma tean, mida teen õhus ja mulle ei tulnud yhtegi käsku. Huvitav oli veel see, et ranitsal punast patja polnud, oli ainult varu avamiskäepide. Nuh, mis seal ikke, parem see kui mitte midagi. Lendasin yles, piloot viis isegi 5500 jala peale ja ronisin välja. Päris hea oli, avasin kuskil 3800 jala peal. Maandumine läks persse, kuna mulle anti miski hiiglasuur tuim õpilasvari ja see sitt ei pidurdand lihtsalt. Õigem muidugi oleks öelda, et ma pidurdasin liiga hilja. :D a nuh, suva, kondid jäid terveks ja punkt kirjas. Pyhapäeval mu pakkimisõpetaja Roger kysis, kas hyppan veel. Ytlesin, et liiga kallis on varju rentida, mille peale pakkus ta mulle enda varju. Olin juba suht lootusrikas, aga kahjuks selgus, et vari on ainult 165 ruutjalga suur ja ma loobusin sellest. Kahju!

Seltskond on seal päris lahe. Näiteks on seal kohapeal ka yks tegelane saksamaalt, samamoodi seljakotiga nagu mina ja teeb samuti seal pakkimislitsentsi. Jutuajamise käigus selgus, et ta elab kah sealsamas. Uurisin asja vähe ja kysisin Johni käest järele ning sain kah loa sinna elama kolida. Maksan 65 taala nädalas, mis on ikke hulga vähem kui praegune 140. Mis hea, on see, et saan olla kogu aeg asja juures ning litsentsi kättesaamine peaks seetõttu kiirenema. Lisaks on seal yks tandem master, kes näiteks on elanud soomes ning vahepeal isegi elas 4 aastat eestis, oli Noarootsi gymnaasiumis inglise keele õpetaja. Kaks tegelast on tandemeid filmimas. Noored tegelased, yks poiss, Sam ja yks ääretult kaunis tytarlaps Sara. Täpset vanust ei tea neil, aga krdi noored. A nuh, siinmail võid kaameraga hyppama hakata juba alates 100 hyppest. Minu pakkimisõpetaja Roger on miski 40 aastane tegelane umbes. Ma ei tea palju ta hypanud, on, aga kuulas igatahes suu ammuli kui ma talle oma öistest, dessant, läbi pilvede jne hypetest rääkisin. Sellised asjad paistsid tema jaoks ikke parajad ekstreemsused olevat. Kui veel rääkisin SLK ymmarguse-meeste vägitegudest, siis pidas ta meid ikke hulludeks. Samuti oli ta mu eelnevast pakkimisoskusest tingitud kiirest õppimisest sillas ja tegi mulle laupa õhta kõrtsus lausa prae välja.

Ja nuh, kolmapäeval kolin ma sinna elama. Õnneks on seal internet olemas, aeglasevõitu kyll, aga midagi ikka.

Parandasinka yhe vea siin ära ja enam ei pea miskit lollakat sisselogimist tegema kommenteerimiseks. Aga nime võite ikke kirjutada, et teaks, kellega tegu.