Täna juhtus naljakas lugu. Kuna ilm oli tuuline, siis pidi alati kaks meest maandumisalal olema ja tandemi varju ära kustutama. Kõndisin siis mina maandumisplatsil, vahtisin taevasse, et kus see tandem lendleb. Järsku kuulsin jalgade poolt miskit kisa, järgmine hetk märkasin, et olin jänesele, (vabandust, jänese moodi kängurule) peale astunud. Kahjuks mu hiina kets ei tapnud teda ja täna värsket liha ei saa. Järgmine kord peab igaks juhuks sõjaväe kirsadega peale lendama..
Midagi head siiski juhtus kah, nimelt APF (Australian parachuting federation) suutis mu paberid lõpuks kohale saata. Nii et homme ilmselt alustan eksamiga, mis koosneb 10-st pakkimisest ja persetäiest teooriakysimustest.
3 comments:
Vaene kikk-kõrv kängu :P Ma maandusin eelmisel kevadel meie lennukal peaaegu rebasele pähe. Tüüp ei taibanud üles vaadata. Kuulis küll, et miski värk, aga MIS-KUS-KES? :) Teinekord aga olid täpselt minu maandumisplatsil suur kamp toonekurgi. Ka need ei osanud üles vaadata, aga igaks juhuks sammusid pead laiali otsas eemale :)
Aga eksamisteks HÄÄD PÕRUMIST Sulle!
Kaigast tuleb kaasas kanda..
Kas kängusid võib suvaliselt kasti lüüa sealkandis? See oleks hea ju, liha on liha. Pane väljakule rauad üles.
Teades asjade vussimineku tõenäosuse suurust, ei satu neisse raudadesse mitte kängurud, vaid hüppajad. Aga jah ... nagu öeldud: liha on liha.
Post a Comment