Täna omk sai juba veerand kaheksa autoga Toowomba poole kihutama hakatud. Kuna sinna oli ainult 45 km, siis hakkasime Rogeriga mõtlema, et mis krt see oli, mis meid nii vara sõitma sundis, kuna Rogeri töö algas alles kell 9. Õige pea tuli põhjus ilmsiks, nimelt jälle läks minu automobiili jahutusvesi keema. Mis seal ikke, pool tundi vedelesime maantee ääres, peale seda sõit jätkus ja enam vesi keema ka ei kippunud millegipärast. Peab asja uurima..
Viinud Rogeri tööle, jätsin auto tema töökoha hoovi ja läksin linna peale. Töökoht on tal muidugi äge, miski vanurite päevakeskus, kus ta peab vabatahtlikuna tasuta tööd tegema, et rohkem töötu abiraha saada. Kogusin natu infot turismiinfost ja alustasin vahva muuseumiga yhest kauba-ja inimeste vedamise kompaniist. Sitaks ägedaid kaarikuid ja trääni oli seal. Tahtsin kõike pildistada, aga peale 4-ndat fotot sai loomulikult fotoka akud tyhjaks. A ägedat oli seal vaadata kyll. Näiteks eriti kihvtid olid laste kitsevankrid, millega nad käisid metsast hagu toomas ja niisama rallimas. Äge oli.
Peale seda muuseumi suundusin militaarmuuseumi poole. Vahepeale jätsin yhe kaubanduskeskuse, kust ostsin uued akud oma fotokale. Militaarmuuseum oli äge. Pildistada pold seal sittagi, aga väga palju oli seal infot austraalia sõdimiste kohta 1. ja 2. maailmasõjas. Ma tõesti ei teadnud, et aussid kah nii kõvasti osalesid nendes sõdades. Väga palju oli just ajalugu tutvustavaid tekste ja nende peale ma kulutasingi tsipa yle kolme tunni. Peale seda jalutasin Rogeri juure tagasi ja kärutasime dropzone'i tagasi.
Enne linna peal kolades nägin yhte ägedat leevikest.
Kusjuures yks vana asi tuli meelde. Nimelt, kui sõitsin veel lennukiga siiapoole, siis mingi etk vaatasin, et lennukis natu maad eespool on mingi mees musta tankisti mytsiga. Imestasin ja vaatasin uuesti, ning tõdesin, et see oli oopis kiilakas neeger..
Tagasiteel käisin läbi botlleshopist. Kuna olin juba ligi nädal aega kuival istunud, siis tahtsin esiti kogu poodi tyhjaks osta. Teades oma krediitkaardi masendavat seisu, pidin sellest plaanist loobuma. Piirdusin 4 liitri veiniga, 2 sampusega ja kasti õllega. Õll oli isegi 5,2 kraadi kange, mis meenutas kohe mulle Alexandrit, aga kahjuks maitse poolest täiesti mõttetu jook. Õnneks, kui jääkapis täiesti kylmaks lasta, siis läheb alla. Ja mitte ainult, osa sellest jõuab ylesse tagasi.. Mitte suu kaudu vaid latva.
6 comments:
Austraalalased on tõesti mõtetud mehed, et teevad maitsetut alexandrit, kuid mind juba vaikselt lohutab, et sa oled näinud juba vähemalt kolme õllemoodi jooki ja see saab tähendada ainult üht - küllap on seal kusagil peidus ka päris õlut....
Kas sa taara oled juba ära viinud? Mind huvitab palju sa resaiklingu eest uuesti õlle osta saad.
Tundub, et auss mõjub sulle halvasti. Vanasti oleks sa piirdunud max 30 min. vaatamisväärsustega ja siis kohe kohalikku kõrtsu edasi...
Vabandav asjaolu oleks ainult kui Rogeril pole juhilube.
Tina
Nuh, Rogeril juhiload on, aga terve tee toowombasse rääkis ta kuda ta autosid sodiks on sõitnud..
a taara visatakse siin ära lihtsalt...
Ma arvan, et ta on lihtsalt siuke koi, kes ise õlut ei joo, aga teistel ka juua lasta ei taha. Puhtast õelusest ei ole nõus rooli istuma ja seetõttu neid sodikssõitmise jutte räägibki.
see keemise värk, mu vana Paskaak läks ka suvalisel sügisõhtul +10kraadiga keema, hiljem pole kordagi jama old.
ilmselt pani termostaat segast.
katsu ise käega jauhtusradika "voolikuid" kas ülemine ja alumine on mõlemad soojad/kuumad kui keema läheb?
kui ei, siis ilmselt termostaat ei ava suurt ringi.
mõnel masinal on selle vahetus 2 kruviga 10min töö.
Post a Comment