Eila oli lõbus. Nagu siin aegajalt kombeks on, siis hypati pubisse jooma. Seekord tehti pubihype pimedas. Mina loomulikult ei hypanud, vaid näitasin all valgust. Pärast pakiti varjud kenasti pubi ees muruplatsil kokku.
Sain näha ka tõelist odavjoomist. Yks tibi, kes siin hyppab, kaalub miski 44 kilo ja too kallas kaks pudelit õlut tyhja kõhu peale kõrist alla. Sellest piisas, et saavutada suht tugev joove. Lällas ja irvitas omaette, vahepeal ka mitte omaette. Hea odav oleks sellistele inimestele miskit pidu korraldada. Kutsud 10 inimest ja tead, et piisab yhest kastist õllest.
Õhtul läks muidugi tavapäraselt peoks. Erinevatel põhjustel tehti ka kaks kasti õltsi välja ning õues lõkke ääres läks muhedaks manustamiseks. Suur Sam kuulis mu koduõlle tegemisest ja selgus, et ta ise on kunagi eriti kõva õlletegija olnud. Yksvahe oli ta oma vennaga teinud iga nädal 5 kasti õlut, mida nad ka iga päev suure naudinguga mekkisid. Nauding oli isegi nii suur olnud, et ilmselt puhtast kadedusest jättis Sami naine ta paari aasta pärast maha. Kokku olevat see naudinguterohke aeg kestnud umbes 4 aastat. Pakkus, et võib lahkelt oma varustust mulle siia kasutada tuua, aga kahjuks ma lasen siit varsti jalga ja see asi jääb katki.
Millagi kesköö paiku tehti siin miskine rebaste ristimise sarnane tseremoonia uuematele olijatele. Pidime ronima miskikst luugist alla mingisse suurde kanalisatsioonitorru, mis oli isegi nii kõrge, et sai kummargil kõndida. Pimedas torus pidime umbes 15 meetrit toru teise otsa kõndima ja siis kaevust yles välja ronima. Välja ronimise käigus valati kõvasti jooki kaela. Esimesel hetkel yritasin ma seda õhust juua, aga selgus, et see polnud õlu vaid miski Jim beami kokteil. Peale seda avastust keskendusin ronimisele. A päris lahe koht oli. Peaks sinna millagi õlut jooma minema. Ainuke häda on see, et pelleris käimine on ilmselgelt ebamugav.
Tänane hommik mõistagi nii meeldiv ei olnud. Jama oli ka see, et suur Sam pidi enne esimest tõusu ära minema. Muidu oli meil kokkulepe, et juhul, kui esimene tõus varakult tehakse, siis võin tema varjuga hypata. Tal miski 190-ne paarsada hypet teinud vari. Hypata ma ei saanud, õnneks ka muud inimesed kuigi palju ei hypanud ja ei pidanud silmnähtavate pohmavaevustega kuigi palju pakkima. Põhiline tegevus oli mul yhe õpilase pakkimise kontrollimine. Endal polnud huvi pakkida kah, kuna APF polnud mu pabereid veel siia saatnud ning raha teenida ei saanud.
Heh, õhta poole sai veel vana ymmargune vari ära pakitud. Selle käigus selgus, et ma olin Johnist valesti aru saanud selle varju vanuse kohta. Nimelt see polnud aastast 76 vaid aastast 52. 76-ndal lihtsalt John ostis selle. Krt, vari peaaegu sama vana kui mu isa!