l6puks vaba 6htu

01.06

Põllal olin jälle masina peal. Mõnus lebo. Ainuke häda on see, et päev otsa kõikuval masinal asjatamine tekitas sama tunde, nagu pikalt laevaga sõites. Maa kõigub jalge all siiamaani..
Peale põldu kolistasin kiirelt lennukale. Selgus, et lennukil miskit jamasti. Senikaua tehti seminari. Kahjuks jälle oli teema esimeste vabaotste-keskne, mida mina lähiajal ei plaani eriti katsetada.
Yhel hetkel ikke lennuk käivitus, aga selgus, et ainult 3 tõusu tehakse. Ja need olid kyllaltki täis, nii et mulle öeldi, et ilmselt ma ei saa hypata. Veidi aega hiljem pakuti, et saan hop and popi teha, aga seda jälle mina ei tahtnud. Lõpuks manifesti tibi (õigem oleks öelda tädi) loovutas enda koha minule. Ytlesin talle aitäh!
Lennukist väljudes yritasin teha kukerpalle, aga väljahype oli kehv ja miskisugune loperdamine kujunes välja. Võtsin stabiilseks ja alustasin träkkimist. Träkkimine oligi mul kogu hyppe eesmärk, kuna viimased träkid mind eriti ei rahuldand. Sain seda teha päris pikalt, kuna välja hyppasin 3300 m kõrgusel. Seekord tundus asi paremini välja tulevat, aga ega seda täie kindlusega ei julge öelda, vaja oleks ikke, et keegi äss mind jälgiks ja siis all räägiks, mis tegelikult minuga toimus. A äge oli sellegipoolest.
Maandumisega oli omaette lugu. Kui sel päeval lennukale jõudsin, oli totaalne tuulevaikus. Kõik maandusid yhes kindlas suunas. Oma tõusust olin ma teine maanduja ja enne mind maanduja maandus samuti, nagu eelmised. Tuulesokk oli kuidagi õnnetult end ymber masti kerinud ja seega võtsin eeskuju eelmisest maandujast. Suur aga oli mu yllatus, kui maandumisjoonele keerates planeeritav maandumiskoht järsku seljataha kadus. Siis sain suht veenvalt aru, et vahepeal oli tuul tõusnud, ja vales suunas. Kõrgust oli ka liialt vähe, et oma maandumissuunda korrigeerida. Tuli täiesti ette planeerimata minu esimene allatuult maandumine. Krt, algul võttis junni vähe jahedaks kyll. A nuh, pidurdasin kenasti, hõljusin mullakamara kohal nagu õllelehk tuule käes uinunud joodiku ymber, eriti jalgu maha panna ei tihanud, aga kahjuks yhel hetkel olin sygava kahetsustundega sunnitud seda tegema. Spurtisin, justkui keegi pakuks tasuta õlut, ja pysti jäin. Rahvas muidugi irvitas täiega. Õnneks ma polnud ainuke. Ka järgmised hyppajad maandusid eelmiste hyppajate järgi ja said väikese yllatuse osaliseks. Ainult viimane tegelane, tandem, maandus vastutuult.
Lisaks selgus veel jama asi, et siin lennukal hyppab see klubi ainult yhe nädalavahetuse igas kuus. Seega järgmiseid hyppeid pean ootama kuu aega. Vähemasti piisavalt pikk aeg, et orgunnida endale vähemalt yks päev sellest nädalavahetusest vabaks. A võtsin klubist kaasa portsu reklaambrozyyre, et neid siin hostelis vähe jagada. Usun, et kui leian klubile siit kliente, siis vast õnnestub miski hinnaalandus välja kaubelda. Eelmises klubis vähemasti sai tasuta madala kõrgusega hyppe iga kliendi eest. Loota võib..
Kahjuks avastasin hostelis, et see viga, mis meile võimaldas tasuta internetti, on nyyd parandatud. Seega ei tea, millal ma järgmine kord netti pääsen. A vähamasti sain teada, et baarist saab võlgu võtta. Summa lisatakse yyrile. Haarasin kohe suurima kannu õlut, et mõnusalt õllesurina saatel hypperaamatusse emotsioone kirjutada. Hetkeks tekitas ka tööde organiseerija elevust. Nimelt uuris ta, kas saaksin homme autoga rahvast põllale vedada, et iga mats maksaks mulle 6 taala, mis muidu bussi eest kysitakse. Kiire arvutus näitas, et selle raha eest saan hulga rohkem benssu, kui kulub. Hetk hiljem kahjuks selgus, et lisa-autot on vaja teise põllu jaoks, mitte sellele, kus mina orjan.





05.06.

Ahoi, et mis uudist? Suurt halligi polegi kirjutada. Igal hommikuil kell pool kuus äratus, siis põld ning kolme paiku tagasi hostelisse. Peale tööpäeva suurt asjatanud pole. Veidi sai piljardit toksitud, raamatut loetud, telekat vahitud.
Eile oli tööd vähe kehva teha. Nimelt yks toanaaber kolis minema ja lahkumise puhul tarvitasime yleeile õhtul paraja portsu alkoholi sisaldavaid ja suu kaudu manustatavaid vedelikke. Minul tegelikult polnud väga hullugi, kuna sain ikke veidi yle 4 tunni magada, aga Tony, yks prantslane, see magas ainult 2 tundi. Seda tegi ta põrandal ukse ees, et me ta ikke yles ajaksime, kui on aeg tööle minna. Selline suhtumine mulle meeldib.
Suhtlema olengi siin hakanud kõige rohkem prantslastega, keda on minu toas 4 tk. Nuh, nyyd on 3, kuna yks kolis ära. Lisaks veel suhtlen palju selle inglise tibiga, kelle nimeks ma Claudia enne kirjutasin, kuid kes on siiski Chloei. Käime tihti hosteli aia taga yhel meeldival muruplatsil veini joomas. Hostelis sees on kahjuks oma alko keelatud. Lisaks on veel nö pundis yks meie toas elav korealane, Spike. Täitsa lõbus on. Alguses oli prantslastest raske aru saada. Asi selles, et nende aktsent on nii tugev, et vahel ei saagi aru, kas nad räägivad inglise või prantsuse keeles. Nyyd olen juba harjuma hakanud, aga kerge ei ole sellegipoolest.
Praegu elan ainult selle nimel, et laupäev on mul vaba. Ei ole neid neetud zuccinisid põlla peal.

6.06.

t2na oli julm p'ev. Vedelesin kyll esimese poole p2evast masina peal, aga teise poole pidin olema p6llul. Ei tea, mis viga oli, aga v2sisin nii totaalselt 2ra, et vahepeal oli lausa pildi tasku viskamise tunne peal. Sai kuidagi vastu peetud. P6llul juba valmistasin ette plaani. K2itusin vastavalt plaanile. Nii kui hostelisse j6udsin, tellisin suure kannu 6lut. Kui see otsa sai, siis tellisin j2rgmise kannu ja kolisin basseini seda jooma. Kyll oli m6nus. Praegu sain yhe toanaabri arvuti kaudu internetti kuidagi. Loodan v6rgus kaua mitte olla...