Sydney

Nuniih, olen juba miski viiendat päeva Sidnis, aga pole viitsind siia blogisse sellest kirjutada. Mitte, et mul kõvasti tegemist oleks olnud, aga praegu on isegi minusuguse laisklooma jaoks muljetavaldav laiskus peal. A eks ma lyhidalt kirjutan, mis on toimund.
Byron Bayst tahtsin mina võimalikult kiiresti Sydneysse jõuda ja teised ka väga vastu ei tõrkunud. Christianil õnnestus vahetada oma lennupilet kolmapäevaks ymber. Seega otsustasime, et jõuame Sidneysse kolmapa ja ma saan ta otse lennukale ära visata. Seega suurt kiiret ei olnud ja kärutasime mööda rannaäärseid maanteid rahulikult. Kaks ööd oli vaja veeta kusagil. Mõlemad veetsime mingisugustes linnades suvalistes parkides telkides. Õnneks politsei või mingid muud ebameeldivad asjapulgad meid ei tylitanud. Tee peal nägime päris ilusaid randu ja tegelesime mingil määral bodyboardinguga.
Kolmapa oli siis see suur päev, kui oli vaja sisse sõita neetult suurde Sidneysse. Nagu ootasime, oli liiklus vastikult agressiivne ja tihe. Õnneks lennujaama viis suur maantee, mis enamusest ummikutest meid mööda juhatas. Sellegipoolest võttis lennukale jõudmine läbi linna ligi 2 tundi aega. Lennukal lajatati meile veel korra. Selgus, et parkimine on seal 15 taala tunnis. Masendav. Lisaks suutsime lennukal veel Scotmani ära kaotada, mis samuti parkimisaega pikendas. Õnneks sai Emilio lennuka infopunktist infot hosteli kohta, kus on vabu kohti. Seega oli vaja ainult see hostel yles leida ja kohale sõita. Ei pidanud hakkama sihitult mööda hosteleid ringi sõitma ja otsima, kus vaba kohta leida. Kallis see koht kyll oli, 30 taala öö, aga Emilio ja Scotman otsustasid selle võtta. Mina otsustasin vähemalt esimese öö autos ööbida ja hiljem endale miski odavama öömaja leida.
Sõitsin kesklinnas vähe kaugemale, kus on tasuta parkimine ja sinna ma oma masina sättisin ning seal ma ka esimese öö veetsin. Neljapäeval aga õnnestus saada mul voodi yhes kesklinna hostelis, kus öö maksab ainult 18 taala. Lisaks sellele on tasuta juhtmevaba internet. Pole paha. Toas on 12 inimest, enamus asiaadid, mõni neiu ikke päris kaunis kah..
Siin hostelis ma olengi peaasjalikult passinud. Sorteerin oma pilte, vaatan filme, natuke ka mängin miskeid mõttetuid arvutimänge. Lihtsalt 6 nädalat reisimist ja trallimist tõmbas rihma natuke maha. Maru mõnus on mitte halligi teha ja mitte millegi pärast muretseda. Natuke kolasin ikke linna peal kah, nii et kesklinnas enam päris ära ei eksi ja kuulsa ooperiteatri vaatasin kah yle. Maru mõnus on see, et aasia toitu pakutakse iga nurga peal. Umbes pooled söögikorrad olen söönud sushit ja ylejäänud kordadel olen ka eelistanud miskit aasia restorani või kebabit.
Täna pean vist lõpuks asjalikuks hakkama ja tööd otsima hakkama. Raha on kyll piisavalt, et aastavahetuseni vastu pidada, aga siiski on vaja teenida raha oma suurte plaanide jaoks aasia vallutamisel.