suusalugu jatkub..

Täna lendasin peale tööd kohe radadele. Nuh, peaaegu, pidin enne kodunt ikka varustuse haarama. Sõitsin umbes 10 km või nõks alla selle ja aega läks tund ja 10 minutit umbkaudu. Käbla ei käinud kordagi. Täna tekkis kuidagi eriti mõnus tunne rajal. Justnagu oleks jõudu suusatada. Otsustasin raisata natuke raha ja järgmiseks korraks laenutada vabatehnika suusad. Need on vist miski 2.50 tunni aja eest. Kui sõidan 7,2 km ringi, siis peaks ilusti selle ajaga hakkama saama, arvestades, et need on ikkagi määritud suusad ja mõistlikuma pikkusega. Praegu uhan ju vabatehnikat oma hirmpikkade klassikasuuskadega. Sõltuvalt sellest, kuidas tunne on, otsustan, kas laenutan KL võistluseks ka need või lähen ikka enda laudadega. Viimasel juhul pean ikkagi oma määrded yles otsima ja ka pidamismäärde jäänused ära kaapima alt. Praegu ikka on tunda, kuidas see pidurdab hoogu. Enda varustuse kasuks mõistagi räägib raha, sest tasuta nad kurivaimud ei taha neid mulle anda.

Homme jääb suusatrenn vahele, kuna teen hommikul bodypumpi ja 2 korda päevas treeningut tundub minusugusele rasvamaole kuidagi liiast. Võin ju niimoodi pikapeale oma kauni ymara vormi kaotada!

Krdi jama. Olin kyll ettevaatlik, aga täna hommikul oli kurk ysna krõbe. Otsustasin, et ei hakka seda hullemaks ajama ja ravitsesin ennast päev otsa. 50 yrdiga. Seespidiselt. Lugesin läbi ka yhe raamatu: Maalingutega mees.

Projekt: Tartu Suusamaraton 2012, kolmas sissekanne

Täna vedasin end jälle rajale. Kuna järgmisel laupäeval on kaitseliidu võistlus vabas tehnikas, siis otsustasin seda viljeleda. Idee oli hea, aga paraku kippus seda tehes pulssi kõrgele viskama, mis jälle tähendas vajadust suu kaudu liiga palju kylma õhku kõrri imeda. Pidin ikka vahepeal rahulikult klassikajäljes kulgema.Tegelikult raja peal on yks tore koht, kus sellega probleemi polnud. Kusagil metsakalmistu kandis on umbes 1 km pikkune sirge. Sellise väga aeglase laskumisega, mida silmaga võib-olla ei registreerikski, kuid suuskadel on seda täiesti tõhusalt tunda. Selle jupi sai läbida ilma pulsiprobleemideta.

Krt, tegelt ajab närvi see, et vaja mingi välistemperatuuri järgi otsustada, kuidas treenida. Samas arvestades minu treenituse taset, siis ilmselt oleks tõhusamalt uhades paari kilomeetri pärast keel vestil või siis minu puhul habemel olnud.

Head meelt tegi täna see, et võtsin kaks korda seda laskumist, kus ma eile pidin hoogu oma pehmemate kudede abil peatama, kuid täna õnnestus mõlemal korral pysti jääda. Ei hakka kyll rusikaga vastu oma karvast rinda taguma, et kui kõva mees ma olen, kuna kerge see ei olnud ja pystijäämises veendusin alles siis, kui hoog lõpuks allpool rauges. Et asi natuke selgem oleks, siis tegemist on sellise laskumisega, kus 10 aastased poisid ilmselt oleksid võimelised samal ajal telefoniga sõnumeid saatma.

Kokku sõitsin täna kaks korda 7,2 km ringi ja siis veel 1,5 km ringi otsa, ehk siis 15,9 km kokku. Aega läks umbkaudu 2 tundi. Alustades ma igaks juhuks kella ei vaadanud, seega 10 min ette-taha. Plaanis oli tegelikult 20 km täis uhada, kuid peale 15,9 km tundus see ikka ääretult sobiv distants tänaseks, huvitav kyll miks?

Praegu taastan kaotatud vedelike ja mineraalide taset mõnusalt jaheda Sassiga...

Projekt: Tartu Suusamaraton 2012, teine sissekanne

Tere jälle

Täna peale tööd panin kiirelt lauad alla ja kytsin metsa poole minema. Jõudsin kenasti valgustatud radadeni ja kukkusin mööda neid uhama. Mingi hetk nägin silti, et olen 7,2 km ringi peal. See sobis lausa suurepäraselt, kuna koos läbi metsa sõiduga teeks see siis pisut yle 12 km. Plaan tänaseks oligi nats yle 10 sõita.

Korraliku raja peal on ikka nauding sõita. Kui veel suuskadel natuke libisemist ja pidamist kah oleks, siis võiks end lausa sportlasena tunda. Paraku mingil hetkel oli seda tunnet lausa võimatu endasse sisendada. Nimelt võttis mulle sappa keegi umbes minu ema vanune, aga tunduvalt ymaram naisterahvas, keda ma kuidagi kannult maha ei suutnud raputada. Õnneks ta vist tunnetas, et yhe noore mehe viimasedki eneseuhkuse riismed hakkavad õige pea põrmu pudenema ning umbes peale kilomeetrist tuules pysimist keeras ta miskisele teisele rajale. Minul enesetunne kohe tõusis, tempo kahjuks mitte..

Tegelikult olukord nii hirmus pole kui võiks arvata selle järgi, et 12 km sõitmiseks kulus mul 1,5 tundi. Jama on õuetemperatuuris. Kardan väga enne maratoni haigeks jääda ja seetõttu hoian tempot madalal, et pulss eriti kõrgele ei läheks ning hingeldama ei ajaks. Siis saan rahulikult läbi nina hingata ja oma kurku säästa kylma õhu sisse hingamisest. Seega ettevalmistusperioodil ilmselt sõidangi pigem rahulikult, aga ajaliselt kauem, kui et uhan sajaga. KL meistrivõistlustel ma ilmselt seda põhimõtet ei järgi.

Meenus veel yks seik tänasest sõidust. Kusagil Lykati silla lähistel oli yks laskumine. Selline meeldivalt järsk, mis lõpes 90 kraadise kurviga, millele järgnes kohe veel yks laskumine ja aeglane kurv. Lasin alla sahka, kuna mingeid jälgi seal ei olnud, aga mingil hetkel ikkagi hakkas tunduma, et raskeks läheb. Lisaks jõudsin kiirelt ka oma järgmise kuu eelarve peast läbi lasta ja millegipärast ei leidnud sealt rida, kus kirjeldataks uute suuskade või keppide ostmist. Väike arutelu ajuga ning järgmisel hetkel asetasingi vabatahtlikult oma õllekõhust pehmuse poolest järgmise kehaosa lumikattele. Pidurdus oli efektiivne ja sain jätkata sõitu pisut lumiste pykstega.

Projekt: Tartu Suusamaraton 2012

Terekest!

Reisimas ma enam eriti ei käi. Tegelikult käin, aga need on ametireisid ja see mis neil toimub, võiks jääda suurema rahva eest saladuseks.
Kuna aga miljonid lugejad juba kaua aega unistavad uutest sissekannetest, siis otsustasin paari sõnaga kirjeldada oma sportlasteekonda.

Plaan Tartu suusamaraton järjekordselt läbida tekkis mul juba tykk aega tagasi. Seetõttu saigi suvel kohe peale seda kui Norrast suurte rahadega tagasi tulin, pilet lunastatud. Et siis ei saaks talvel ennast näiteks rahapuudusega välja vabandada.

Trenniga alustasin tegelikult juba juunikuus, kui hakkasin 2 korda nädalas miskeid rauast asju liigutama Kalev Spa spordiosakonnas. Alguses olid need rauast asjad kyll maru pisikesed, kuid ajapikku on need tsipa suuremaks muutunud. Mingil hetkel avastasin, et kõrvalsaalis tehakse raua liigutamist rühmas ja miski tõhusa diskomuusika saatel. Otsustasin proovida. Asja nimi on bodypump ja mõeldud mitte lihaste kasvatamiseks vaid nende vastupidavuse treenimiseks. (Mitte et mulle suured lihased enda kyljes ei meeldiks, aga mu kaunis ja ymar õllekõht maskeeriks need nagunii osavalt ära). See idee mulle sobis ja seal olen ma siiamaani yritanud kahel korral nädalas sattuda. Alati pole see kahjuks õnnestunud, aga ega ma siis miski sportlane pole, et iga kord trenni peaks jõudma! Lisaks sellele sai enamus suvest 4 korda nädalas jalgrattaga tööl käidud 9 km yks ots.

Suusatamise koha pealt lootsin ma enne maratoni ikka vähemalt 300-400 km maha kytta. Kahjuks olid need plaanid tehtud eelmise aasta lumeolude järgi, mil sai juba detsembris kõvasti uhada. Sel korral tuli lumi paraku alles jaanuaris, kui mul oli majas kõva rabamine, et synna ajaks mõningad asjad tehtud saaks ja siis laudu alla ei saanudki.
Esimest korda panin lauad alla nyyd kolmapäeval. Õnneks algavad täiesti kobedad suusarajad häärberist umbes 200 m kauguselt. Sealt on 2,5 km Pirita valgustatud radadeni. Esimesel korral ei tahtnud end väga ära tappa igaks juhuks ja sõitsingi vaid radadeni ja tagasi, ehk siis umbes 5 km. Väga mõnus oli. Kui 5 aastat tagasi sõidetud maratoniks alustasin treenimist, olin ma juba peale 3 km sõitmist ysna sodi, siis seekord oli tunne lausa super. Jätsin sõidu meelega lühikeseks, kuigi enesetunde järgi oleksin võinud 10 km ka ära lasta.

Yks suur mure, nimelt transpordi mure Otepääle ja pärast Elvast tagasi, sai vist ka eile lahenduse. Nimelt langevarjuklubi suur juht ja pealik Kala mainis, et ta kah maratonile minemas ja tundub, et ma vist mahun tema bussi. Loodetavasti viitsib ta mind ikka finishis ära oodata. eeldatavasti peaks tema kiiremini raja läbima, kuna tema treeningud on palju tõhusamad olnud.
Suures eufoorias lasin tal ka end panna kirja Kaitseliidu meistrivõistlustele 10 km vabatehnika distantsile 4. veebruaril. Keegi peab ju ikka viimase koha eest ka seal hoolitsema ja samal ajal on tegemist väga meeldiva treeningu võimalusena. Eks paistab, kuidas seal läheb, yritus pidi väga lõbus olema, hoolimata sellest, et mingi aeg tuleb rajal higistada. Õnneks peale meeste starte lastakse rajale veteranid, saan mõnele neist ehk tuulde võtta..

Niipalju siis praegusest. Õhtul peale tööd lendan jälle peale. Suuskadel valgustatud radadeni, seal võtaks ühe ringi ja siis kodu tagasi. Ma veel kaarte vaadanud ei ole, mis distantsi ringi peale ma satun sellest kohast, aga tahaks ikka kokku yle 10 km saada.