Projekt: Tartu Suusamaraton 2012, kolmas sissekanne

Täna vedasin end jälle rajale. Kuna järgmisel laupäeval on kaitseliidu võistlus vabas tehnikas, siis otsustasin seda viljeleda. Idee oli hea, aga paraku kippus seda tehes pulssi kõrgele viskama, mis jälle tähendas vajadust suu kaudu liiga palju kylma õhku kõrri imeda. Pidin ikka vahepeal rahulikult klassikajäljes kulgema.Tegelikult raja peal on yks tore koht, kus sellega probleemi polnud. Kusagil metsakalmistu kandis on umbes 1 km pikkune sirge. Sellise väga aeglase laskumisega, mida silmaga võib-olla ei registreerikski, kuid suuskadel on seda täiesti tõhusalt tunda. Selle jupi sai läbida ilma pulsiprobleemideta.

Krt, tegelt ajab närvi see, et vaja mingi välistemperatuuri järgi otsustada, kuidas treenida. Samas arvestades minu treenituse taset, siis ilmselt oleks tõhusamalt uhades paari kilomeetri pärast keel vestil või siis minu puhul habemel olnud.

Head meelt tegi täna see, et võtsin kaks korda seda laskumist, kus ma eile pidin hoogu oma pehmemate kudede abil peatama, kuid täna õnnestus mõlemal korral pysti jääda. Ei hakka kyll rusikaga vastu oma karvast rinda taguma, et kui kõva mees ma olen, kuna kerge see ei olnud ja pystijäämises veendusin alles siis, kui hoog lõpuks allpool rauges. Et asi natuke selgem oleks, siis tegemist on sellise laskumisega, kus 10 aastased poisid ilmselt oleksid võimelised samal ajal telefoniga sõnumeid saatma.

Kokku sõitsin täna kaks korda 7,2 km ringi ja siis veel 1,5 km ringi otsa, ehk siis 15,9 km kokku. Aega läks umbkaudu 2 tundi. Alustades ma igaks juhuks kella ei vaadanud, seega 10 min ette-taha. Plaanis oli tegelikult 20 km täis uhada, kuid peale 15,9 km tundus see ikka ääretult sobiv distants tänaseks, huvitav kyll miks?

Praegu taastan kaotatud vedelike ja mineraalide taset mõnusalt jaheda Sassiga...