Yksildane lebotamine

Esmaspäeval sõitis kogu seltskond siit ära Eestisse, kuna lund ja tööd pole. Ise ma vaatasin, et odavam tuleb siin vegeteerida, kui maksta laevapiletite eest ja seda kodumaal teha. Pealegi lisaks piletitele oleksin ma suht tõenäoliselt pidanud mingis ulatuses oma vananemist tähistama, mis aga kindlasti mu järgmise kuu pangamaksete koha pealt kõige õigem tegevus ei oleks.
Ega mul siin suurt palju tegemist ei ole.  Ainuke vaatamisväärsus wikipedia andmetel siin linnas või kylas on mingi 2004 aastal ehitatud kirik. Oleks see natukene, näiteks 14 sajandit vanem, siis võiks ju jalutada sinna.
Teisipa tõin lukupoest vajamineva vidina ära ning pisut ka söögikraami. See tundus juba nii suur saavutus, et ei hakanud kuni tänaseni rohkem rapsima, ei või ju ennast ära rebestada kah! Täna putitasin siis ust natuke.

Nagu uus!
Kahjuks oli poest  toodud puitmaterjal yle ootuste viletsa kvaliteediga, lisaks veel see, et uks ise ka suht lödi ja loomulikult ei viitsinud ma seda remonditööde ajaks maha võtta. Tegelikult oleks võind seda ikka teha, aga mõistlikud ideed tulevad ikka liiga hilja. Õnneks paari meetri kauguselt vahet enam ei tee, kuid kevadel enne värvimist tuleb selle vastu usinasti liivapaberit hõõruda. Eriti mõnus oli muidugi viimase laua pikuti pooleks saagimine. Majapidamisest leidsin selleks tegevusest vaid yhe vana  roostes  käsisae. Õnneks mingit ylemust ei olnud peale passimas, et miks mul selle nysimisega nii kaua aega läheb.
Installeerida tuleb veel ka käepide, mille J. raudkangiga hellalt eemaldas. Kuniks ma ei tea, kas see hävis, ei hakka ma poest uut ka tooma, peab senikaua niisama hakkama saama. Lukk käib ka natuke raskelt, aga ma ei tea, kas see on viletsa õlituse syy või siis suutsin ma selle kuidagi viltu pinge alla sättida. Eks see selgub kasutamise käigus. Õnneks luku eemaldamine ja augu sobivamaks uuristamine ei ole raske. Samuti on veel laudadesse tagumata umbes pooled naelad, kuna ma ei leidnud korralikku haamrit ylesse ja kasutasin miskit igivana vasarat, mis tõenäoliselt on mõeldud naelte kõverdamiseks, mitte sirgjooneliselt puitmaterjali sisse saatmiseks. Õnneks ma olen näinud siin päris haamrit ja kyll see mingi hetk välja ilmub.

Peale pingelist töötundi leidsin kylmkapist miski imeliku vidina. Selgus, et sellele vidinale meeldib hirmsasti olla sellises asendis minu suhtes:

Peab ytlema, et ka minul ei ole midagi selle vastu, kui taolised vidinad minu suhtes sellises asendis aega veedavad..