Ayr

Esmaspäeval oli plaan varakult sõitma hakata. Läks nii nagu alati. Väljusin alles kell 3 päeval. Kuna ei tahtnud läbi Brisbane sõita, siis otsustasin kasutada väiksemaid maanteid, et sellest linnast mööda saada. Kiirust mulle see nyyd kindlasti juurde ei andnud, kuna paar korda eksisin õrnalt ära, lisaks viisid need maanteed pidevalt kiiruspiirangutega asulatest läbi. A vähemasti loodus oli palju ilusam kui olnuks Brisbane ehitised. Sõitsin umbes poole yheksani õhtul, siis sai pimedas kärutamisest kopp ette, lisaks tuli meeletu uni. Keerasin miskisse piknikukoha laadsesse kohta sisse ning kolisin suht kärmelt taha magama.

Teisipäeva hommikul ajasin end kell kuus hommikul yles. Pistsin pea autouksest välja ja põhimõtteliset esimene asi, mis nägin, oli see, et olin parkinud oma auto peaaegu sildi alla, millel ilutses kiri: No Camping. Nuh, mis seal ikke, lasin kiiresti jalga sealt. Otsustasin yhe jutiga Ayr’i välja sõita ja looduspargid mõneks teiseks korraks jätta. Nii ka suures plaanis tegin, vahepeal kyll uni murdis täiega ja keerasin pooleks tunniks magama. Peale seda oli kohe parem. Autoga olen kah rahul. Sel päeval sõitsin miski 1000 km läbi ja miskeid vaevusi seljal, persel ja kus iganes veel ei täheldanud. Suur, mugav, pehme vedrustusega. Meenutasin sõitu Prahast Tallinnasse Tina Nissan “seljakott” Micraga ja mõistsin, et nii väikesesse autosse ma enam kyll istuda ei taha.

Ayr’i jõudsin umbes kuue paiku õhtul. Sõitsin hulk aega mööda kesklinna ringi, aga Delta Backpackers-it ei leidnud. Igaks juhuks ma ei olnud ka varem internetist mingit aadressi või kaarti vaadanud. Lõpuks olin sunnitud kaks tervisesportlast (jah, kesklinnas tegid kiirkõndi dressides..) rajalt maha võtma ja teed kysima. Selgus, et ma olin kogu aeg põhimõtteliselt ymber otsitava maja tiirutanud.

Ronisin siis motelli sisse. Sain odavaima toa, nagu mul sooviks oli. Töö kohta öeldi, et kiireim hooaeg ei ole veel alanud ja ilmselt tuleb natu mul tööga oodata. Pandi nimekirja, kus hetkel oli 15 inimest minust eespool. Eks siis tuleb oodata, senikaua proovin uurida, kas lähedal mõni dropzone on, ehk saan natuke varje pakkida senikaua. Siis juhatati mind tuppa. Mõistsin, miks see odavaim tuba on. Väga väikese pindala peale on paigutatud 5 2-kordset nari. Miski pisike aken on kah toal, mis kahjuks ei avane mitte õue vaid miskisse koridori. A nuh, mul suva. Alumised voodid olid kõik täis, seega sain koha ylesse. Tutuvusin ka yhe toanaabriga. Neiu Claudia inglismaalt. Teistega pole veel tutvunud.

Selleks õhtuks oli mul kaks peamist eesmärki: ennast pesta ja saada kylma õlut. Pesemiseks on siin miski ylddusiruum. Paras peldik on. Aga vesi on soe, nii et mina olen rahul. Pärast seda, kui olin seebi abil oma meeldiva “aura” eemaldanud, seadsin sammud otseteed motelli baari. Sealt sain 2 liitrise kannutäie meeldivalt kylma kihisevat õlut. Kohe hakkas parem. Hetk hiljem istus mu kõrvale miski juua täis uusmeremaalane, kes yritas minuga vestlust arendada. Mul polnuks selle vastu midagi, kui ma jutust midagi aru oleks saanud. Eemaldusin. Jätkasin vähe eemal õlle sisestamist oma organismi. Veidi aja pärast tuli miski vanamees minuga vestlema. See oli juba meeldivam jutuajamine. Kui ta kuulis, et mul on auto, siis ta pakkus kohe välja yhte töö varianti. Mingi 30 km eemal siit linnast. Leppisime kokku, et neljapa hommikul läheme seda asja vaatama. Tahtsin veel vähe õltsi libistada, aga kahjuks oli baar juba eriti varakult suletud ning millagi peale yheksat õhtul kolisin ära magama.

Täna ärkasin kell 8 juba ylesse. Siin on see maru hilja ärkamine, sest enamus inimesi töötavad kuskil põllul ja see tähendab kell 6 ärkamist. Ka minu tuba oli rahvast peaaegu tyhi. Seadsin siis sammud linnapeale. Tahtsin leida turismiinfot, et uurida langevarjunduse ja tasuta internetiyhenduse kohta. Yle tunni aja otsisin, siis andsin alla ja kysisin yhelt möödujalt. Selgus, et asi oli mu hostelist 50 m kaugusel. Infot sain nii ´palju, et tasuta netti ei saa ning langevarjundusega tegeletakse kaugel. Lähim koht oli miski 108 km kaugusel linnas. Igaks juhuks võtsin nende voldiku ja sellega lähemalt tutvudes selgus, et klubi kontor on seal kauges linnas, aga lennuväli, mida nad kasutavad, umbes 8 km kaugusel Ayr'ist. Kihutasin kohe sinna, aga kahjuks selgus, et vähemasti täna neil seal miskit ei toimunud. Täielik vaikus, yhtegi inimest ei näinud. A vähemasti tean, kuhu nädalavahetusel minna.

Peale seda sõitsin vähe ringi. Miski maad lõuna poole on yks äge sild. Austraalia pikim. Läheb yle miski jõeoru. Jõgi ise on kyll enamus aastast kuiv, aga vahel suurvete ajal pidi isegi yle kallaste ajama. Peale seda sõitsin Alvi Beach'ile. Päris ilus rand. Miski asjamehe sõnul tohtis seal isegi ujuda. Seda ma kaks korda enesele öelda ei lasknud ja veits aja pärast olin esmakordselt omadega Vaikses ookeanis. Loomulikult olin ma ainuke ujuja, sest siin on talv. Yks tegelane oli tegelikult veel vees, aga ta ei ujunud, lohesurfija oli. Ajasin temaga päris pikalt juttu. Päris lahe tyyp tundus, elabki selleks, et rannas vedelda. Vahepeal teeb jälle miskit tööd veidi aega ja siis ronib randa tagasi.

Nyyd tulin hostelisse tagasi. Toas tutvusin kohe yhe teise toanaabriga. Miski asiaat nimega Spike. Seda veel ei tea, kas tegemist on hyydnimega või päris. A temalt sain infot, et siin on tasuta net. Siin ma nyyd istungi ja lõpetan tänast blogi sissekannet. Hiljem, kui viitsin panen ka sillast ja rannast paar pilti yles.