18.02.2009
Natuke on selgust majja tulnud. Yhe kontraktori juures sai töö läbi ning sain järgmisesse kohta tööle, kuid seal lõpeb hooaeg järgmisel teisipäeval ära. Senikaua yritan iga päev töötada, et sellest lyhikesest ajast maksimum võtta.
Esmaspäeval ja ka täna sai töötatud eriti karmis kohas. Kui yldiselt on viinamarjaistandustes viinapuude vagude vahel ilus harjas muru, mis siiski traktori rataste all natuke poriseks läheb, siis neil kahel päeval oli istanduses vagude vahel puhas muld. Või siis pori. Või siis savi. Igaljuhul rõve, märg ja maru libe löga. Kohati vajusime sellesse miski 30 cm. Töötempo oli kah muidugi vastav, kuna liikumine yhest punktist teise pidi toimuma väga ettevaatlikult ja aeglaselt, muidu oleks ilmselt ysna veenvalt käbla käinud. Jalanõud sai suht kiirelt vao serva loobitud, kuna nende kylge jäi mitu kilo savi kinni. Paljaste jalgade kylge haakus kordades vähem paska. Omapärane kogemus, kuigi kogemuse saamiseks oleks piisanud tunnist ajast sellises mylkas töötamisest. 2 päevaga sai kopp ikke parajalt ette. Pole hullu, homme peaksime jälle normaalses kohas töötama.
Elu hostelis on endiselt ääretult lõbus. Ainuke häda on see, et rahvas hakkab hooaja lõpu tõttu lahkuma. Vana seltskond, kes siin koos oli hooaja tipphetkel, on juba pooles ulatuses lahkunud. Igasugu uusi nägusid on asemele tulnud. Õnneks ka kaks kaunist jaapanlannat. Muidu on ka hetkel suht muhe siin, kuna hosteli kuri omanik sai lapse eelmisel nädalal ja too näitab siin nyyd nägu väga harva. Tema abiline on aga mõnus pohhuiist, samuti on väga head suhted teise abilise, inglanna Roz’iga. See Roz on yldse vahva tydruk, kypsetas eile kooki ja tõi mulle kah kaks tykki. Maru hea käkk oli.
Ööbimise koha pealt midagi väga toredat kirjutada ei ole. Oma eelmises briljantses kirjatykis ma mainisin midagi telgi korralikult yles panemisest. Tehtud see sai ja oh yllatust, telgi vettpidavust see halligi ei parandanud. Endiselt solises vesi innukalt sisse. Vähemasti niipalju head on selles telgis, et välja ei voola sealt midagi. Kõik tuleb ikkagi manuaalselt välja toimetada. Selles viimases olen ma täiesti ennastyletavat laiskust välja näidanud. Kolm ööd magasin niimoodi, et iga liigutuse peale oli telgis vee mulksumist kuulda. Niipea kui suutsin teki või magamiskoti madratsi pealt maha lykata, märgus see täiesti arvestatava kiirusega. Hea effekt oli selle juures muidugi see, et telgi põrand sai kah korrapealt kuivemaks. Väga tõhusalt see mind siiski ei lohutanud. Peale kolme kõrgendatud niiskusastmega ööd viskas mul kopp ette ja kolisin Ellioti juurde karavani. Jah, siin hosteli hoovil on yks karavan, kus on rent väiksem ja kus kaks inimest saab vajadusel elada. Ellioti liiderlike eluviiside tõttu on see nimetatud sex mansioniks. Seal yks koht vabanes ja salaja, ilma asjapulkade teadmiseta hõivasin selle voodi. Roz muidugi teab, aga teda see kuigivõrd ei koti, kuna ta on ise kah backpacker. Täna leidsin endas peale pikka keskendumist jõudu, et jälle telk kuivaks saada, aga kahtlustan, et nii palju mul entusiasmi pole, et tassiks karavanist oma magamistarbed jälle telki. Laupäeval siiski pean seda tegema, kuna kuri omanik Michael tuleb jälle tagasi. Õnnaks kaks viimast päeva on kyllaltki vihmavaesed olnud.
Vahepeal sai kõvasti nalja tänu Flo’le. Yks nali oli see, et ta vedeles basseinis kahe saksa neiuga. Ajasid seal maast ja ilmast juttu ning kuidagi olid hetkeks minust rääkinud. Flo muidugi lahkelt ytles, et ma olen pervert. Ja et ma meeldin talle väga, kuna ta ise on kah pervert. Tydrukud millegipärast seda naljakaks ei pidanud ja toimetasid enda kered kiiremas korras basseinist välja. Nii et vähemasti kaks tydrukut siin hostelis teavad minu kohta tõde. Lisaks sai naerda selle yle, et Flo’l on tööd tehes aegajalt probleemid. Nimelt kui ta tööd tehes oma mõtetesse syveneb, siis liiguvad tal mõtted alati tytarlaste peale. Asja kõrvaleffekt on see, et ta tööpyksid võtavad selle peale telgi kuju. Proovi sa siis töötada, kui miski vidin viinamarjapõõsastesse takerdub. Sel teemal on siin ikke kõvasti teoretiseeritud, kuidas ta saaks seda olekut ära kasutada kiiremini töö tegemiseks. Täpsemalt ma neid jutte kirja ei pane, kuna siiski on mu lugejate hulgas liialt palju madalama perverssuse tasemega isikuid.
Seoses siinsete vihmaste ilmadega avastasin yhe eriti hea asja Austraalia juures. Kuna vihmaga keegi eriti ei viitsi kõrtsuteed jalge ette võtta, siis on paljudel kõrtsudel miski buss, mida saad tellida endale koju järgi. Ja pärast õhtul tagasi. Maksma selle eest ei pea, kuid väga viisakas on seevastu kõrtsus ennastunustavalt prassida. Vaadates yldist seltskonda, ei kahelnud eriti, et majanduslikult peaks selline tegevus täiesti ära tasuma. Backpackerite puhul pole ma kindel, kuna nood kaanivad alati enne hostelis kõvasti odavat veini sisse ning kõrtsus libistavad silmnähtava aeglusega odavaimat õlut. Mina mõistagi olen selles osas proffessionaal peaaegu.

.