Tere. Kuidas sinul läheb? Minul läheb hästi.
Pyhapa ronisin Laydley’sse, Home Style Hostelisse, kus mind ootasid Ints ja Elton. Nii kui autost välja astusin, kargas 5 sekundi pärast Elton ligi ja 15 sekundit hiljem Ints. Nii kärmet vastuvõttu ei oodanud. Arvasin, et enne ikke saan hosteli omanikuga raha ja muud teemad sirgeks rääkida. Naljakas oli see, et hosteli omanik Anette vestles minuga vist ainult 2 minutit. Ytles, et Elton näitab mulle toa ja palus, et ma liiga palju ei läbustaks siin. Kui kysisin, et miks ta minult ohjeldamatut pummeldamist eeldab, selgus, et Ints ja Elton olid minust korraliku ylevaate teinud. Igasugust laimu olid kokku rääkinud, et mulle meeldib õlut juua jne. Kust krt nad kyll seda võtsid? Mainisin Anette’ile, et mul pole raha yyri maksta, et äkki saan esimese nädala võlgu elada. Ja kui ei saa, siis pean Intsult või Eltonilt raha laenama. Selle peale kukkus omanik täie häälega naerma ja mainis, et need kaks vennikest on siin hostelis kõige vaesemad tegelased, kellel pole isegi korraliku toidu jaoks raha. Õnneks sai siiski võlgu elamise kokkulepe ära tehtud.
Kokkuleppe peale võtsime siis kõvasti veini õhtul. Kaks eestlast olid veel siin. Kõige naljakam oli see, et yks tyyp, Martin, oli mu blogi varem lugenud. Adre oli ta saanud yhe yhise sõbra, Eero Jaagu, käest saanud. Maailm on väike!
Esmapa asusin tööle. Ma arvan, et mu töökoht oleks peaaegu kõikide pedede unistus, sest töö oli suures lillefarmis. Igast vikerkaarevärvilisi lilli oli kõik kohad täis. Elu seal oli kah suht lihtne, tuli päev läbi miskeid lillepotte yhest kohast teise tassida. Ei midagi rasket. Yhel päeval oli väga sitt, kuna võtsin kasutusele teised jalanõud, mis siit hostelist leidsin. Väga mugavad esimesel proovimisel, aga peale 16 minutit tööd mõistsin, et minu Alpi saabastes laiutama harjunud varvastele on need liiga kitsad. Kuna sel päeval töötasin seal koos Intsuga, siis õnneks saime tööd nii jaotada, et mina pidin vähem kõndima. Sellegipoolest olid jalad õhtuks ikke täiega valusad ja villis. Õnneks sain miskid teised käimad järgnevateks päevadeks.
Täna oli tööl eriti lebo. Palju tööd ei olnud ja palju oli 5 minutilisi pause, kus ei olnud mitte halligi teha. Lõpetasime ka juba kell pool yks. Siis aga tuli uudis, mis mõjus nagu poolik ämber kylma vett krae vahele või siis õrn kannahoop kubemesse, oleneb, mida keegi eelistab. Sain teada, et minu töö seal kohas on möödas. Töö, mis juttude järgi pidi olema hea ja pikk ning mille pärast ma 800 km maha kärutasin. Õnneks hostelis Anette rahustas mind maha ja ytles, et kuna mul on auto ja ma olen eurooplane, siis tal ei ole probleemi mulle uus töö leida. See jutt mulle juba meeldis. Eriti ei ole tahtmist jälle kusagile uude kohta kärutada. Hea oleks siin lebotada ja nädalavahetusti langevarjuklubis hängida. Eks paistab.
Mis muud? Hostel on poolenisti täis asiaate. Kõlab nagu paradiis, kahjuks aga pole ma nii palju ylekaalulisi aasia tydrukuid varem näinud. Siiamaani on iga kuues või seitsmes olnud selline pehmema poolne, aga siin on enamus ikka sellised ilusad hamburgeri armastaja näoga. A muidu on seltskond päris tore, nii nagu enamuses hostelites. Nalja saab. Hea on veel see, et piljard on tasuta. Tavaliselt ikke nööritakse miski 2 dollarit mängu pealt.
Tänaseks õhtuks ostsin 4 liitrit veini, et oma pettumus töökoha kaotamise yle ära uputada. Anette’i sõnade peale, et mul uus töö olemas, kadus kyll peamine põhjus veini konsumeerimiseks ära, aga krt, nii nõrk mees ma ka pole, et miskite pisiasjade pärast oma ilusaid plaane muudan. Ints kah ärkas just yles, nii et tõotab ilus õhtu tulla. Magas ta vahepeal seetõttu, et tal oli vaba päev ja ta kasutas seda otstarbekalt ära. Nyyd algab tal siis uus ring. Homse varjude pakkimise pärast ma väga ei muretse, kuna viimane nädal aega on alati hommikuti olnud väga sombune ilm, nii et tõenäoliselt hommikul palju ei hypata. Seega on mul aega rahulikult magada ja kui jalg jälle kannatab gaasipedaali tallata, siis vaikselt klubi poole kärutada.
Over and out!
No comments:
Post a Comment