Wednesday, May 27, 2009

20.05.2009
Nunih! Kuna siinkandis on praegu räiged vihmasajud, siis on paljud teed yle ujutatud ja liikluskõlbmatud. See tähendab otse loomulikult liiklusummikuid. Yhes sihukeses ma praegu passingi ja ootan bussis, millal see ykskord ometi Brisbane keskusesse jõuaks. Mõtlesin, et kasutan kasutut aega ära kasulikult ja hellitan oma lugejaid järjekordse hingematvalt suurepärase kirjatykiga.
Tegelikult tahtsin ma natuke rääkida meie, eestlaste, yhest väikesest meelelahutusest Laidleys. Teema selles, et siia tulid kaks 19 aastast väga naiivset ja elukogenematut saksa tydrukut ning yks 20 aastane saksa tyyp, kes on meie arust lihtsalt veidike loll. Ja loomulikult laia silmaringi puudumine iseloomusta ka seda tegelast. Nuh, mis teha, kui ma ise oleksin otse keskkooli pingist siia kolistanud, ega vist kah jätaks vanematele olijatele sellise mulje. Loodan, et mitte siiski nii masendavat.
A asjast nyyd. Kellegi idee peale me igatahes hakkasime väitma, et enamus meist eestlastest oleme tegelikult poolakad. Seda meie noored saksa sõbrad loomulikult ei tea, et Poola kodanikele working holiday viisat ei väljastatagi. Igatahes meid jäid nad täiega uskuma. Mina pidin olema miski Poola IT mees, Ints ja Elton aga talumehed Vene piiri äärest. Kukel aga vist pidi ema pool eestlane olema, või midagi sellist. Näitasime lausa kaardi pealt ära, kus me elame jne. Kukk kirjeldas detailselt oma kodukoha randade ilust. Eriti sai nalja selle saksa tyybi Ericuga, kellele Kukk väitis, et ta ei teagi mis asi internet on. Eks siis vaene poiss yritas selgitada. Kahjuks ma detailideni ei saa laskuda, kuna tol hetkel ma ei istunud lauas, kuid teiste sõnul oli ääretult lõbus olnud.
Noorte sakslaste tulekust oli juba möödas paar nädalat ja meie Poola möla hakkas juba kergelt ebaaktuaalseks muutuma, kui tuli jällegi pärl. Seekord tytarlaps Charlotte’ilt. Töötasime sibulate pakkimise liini peal. Mina, Kätrin, kes siiski pidi eestlane, mitte poolakas olema, ning noored Marie ja Charlotte. Ajasime juba paar tundi Kätriniga juttu, kui järsku lajatati. “Aga mis keeles te omavahel räägite, kui yks on Poolast ja teine Eestist?” kysis Charlotte naiivselt. See tuli nagu välk selgest taevast või siis lihatykk koolisöökla supi seest. Me vist naersime umbes 10 minutit jutti Kätriniga. See meid muidugi reetis ja hakkas tytarlastele kohale jõudma, et selle Poola teemaga oleme kõvasti neid narritanud. Mis aga kõige naljakam, oli see, et tunnistasime oma möla ainult poolenisti yles. Nyyd nad usuvad, et ainult Elton ja Indrek on poolast ja et mina olen poolas aastaid töötanud, aga siiski eestlane. Kuna aga Eesti ja Poola keel on omavahel nii sarnased, siis saavad eestlased ja poolakad omavahel probleemideta suhelda. Vaesed naiivsed, aga sellegipoolest kaunid, tytarlapsed.
Nali muidugi sellega veel ei ole lõppenud. Eile või yleeile tuli tydrukutele meelde, et neil on yks tuttav poolakas kusagil. Ja sellele järgnes kohe idee, et Elton ja Ints võiksid ju nende kirja Poola keelde tõlkida ning selle läbi sõbrale yllatuse teha. Oli raske olnud Eltonil viisakalt jah öelda, ilma naerma purskamata. Õhtu poole kirjutatigi talle tekst ette inglise keeles ja siis Elton pidi selle Poola keelde panema. Lõpuks ta tõlkis kirja vene keelde, aga vene keelt ei kirjutanud kirillitsas vaid tavalise tähestikuga. Eks paistab, mis vastus tollelt poola sõbralt vastu tuleb. Natuke ilmselt saab nalja jälle. Kiri ise oli kah muidugi paras pärl.

22.05.2009

Ahoi. Järjekordne sissekanne liinibussist. Miski loll systeem siin nende bussidega. Nuh, kas ta just nyyd nii loll on, aga igatahes läks see systeem mulle 2 tundi maksma. Brisbanest sõitsin rongiga Ipswich’i, et sealt siis bussiga tagasi Laidley poole põrutada. Bussijaamast mulle piletit ei myydud, aga öeldi, et saan kenasti bussist pileti osta. Kui siis buss kohale jõudis, selgus, et bussijuhil ei olnud mulle vahetusraha tagasi anda ning ma pidin järgmist bussi ootama. 2 tundi. Siin on sistem siuke, et enne tuleb pilet kas neti teel ära osta või siis kuskilt reisifirmast. Bussijuhid myyvad pileteid vist ainult viimases hädas ja siis eeldatakse kah, et sul on täpne raha olemas. Krt, kust mina peaksin teadma, mis piletihind on. Oleks siis veel, et tänu etteostetud piletitele käiks inimeste peale ja maha laadimine oluliselt kiiremini, aga isegi seda ei ole. Kysitakse veel dokumente, juht stoilise rahuga laadib isiklikult kõik kotid pagasiruumi ja yleyldse ei paista kuskile kiiret olema. A nuh, mis seal ikke, sain jälle natuke koolitust kohalike tavade kohta.
Brisbanes midagi eirilist ei olnud. Lihtsalt oli hea natuke vahelduseks tuulutada end. Uude, uhkesse ja läikivasse passi sain viisakleepeka kah ilusti sisse. Kaiet, Eesti langevarjutibi, ma kahjuks ei näinud. Ta lihtsalt ei võtnud telefoni vastu ja sõnumitele ka ei reageerinud. Ju ta oli kuskile reisule või puhkusele sõitnud. Kyll hiljem kuulen.
Täna ilmselt tuleb jälle hostelis pidu. On ju ometi reede õhtu ning ka gooni olympia auhind vast antakse mulle täna kätte, mida ma plaanin koos teiste osalistega yksmeelselt konsumeerima hakata. Eks paistab.

No comments: