Nii mõnus on olla, et lausa kole. Kohe ylihea. Mõnna mõnna.
Miks ma siukest jura kirjutan on see, et täpselt sellised mõtted mind praegu valdavad. Tulin just töölt. Vihma sadas, tuul õnneks väga tugev ei olnud. Muda oli umbes 20 cm ja täiesti libe. Ylisitt oli korjata. Imekombel yhtegi korda ma käna ei käinud, kuna olin ettevaatlik. Ettevaatlik olemine jälle muutis mind aeglaseks. Igati masendav päev, läbimärg ka kogu aeg. Keegi teine hostelist põllul ei käinud, peale minu ja Adam'i. Nyyd peale kuuma dussi, sooja ja KUIVA teki all, on lausa meeliylendav olla. Siuke muhelus on peal kogu aeg.
Eile tööl ei käinud, aga olin väga tubli sellegipoolest. Suutsin lõpuks oma voodipesu ära vahetada. Ega muud muret sellega ei olnudki, aga lina kippus juba nii jäigaks muutuma, et kartsin, et murdub mõnest kohast katki. Samas jälle ei taha hostelile majanduslikku kahju tekitada. Teine probleem oli see, et pead padjale pannes lõin pea teinekord vastu padjapyyri ära.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment