Bangkokis pidi praegu kyll ärevad ajad olema. Palju valitsusevastaseid meeleavaldusi jne. Austraalia turismiagentuurides yldse soovitati Taist praegu eemale hoida, kuna asi on liiga ebastabiilne. Sama rääkis mulle Phuketis reisikorraldaja, kes mulle bussipileti broneeris. A nuh, kuna protestid pidid siiani ysna rahumeelsed olema, siis ma ei muretsenud selle väikese pisiasja peale.
Pool kaks korjas mind lõpuks yks minibuss yles. See viis mind mõnesaja meetri kaugusele nö bussijaama. Seal vist ootasin tubli tund aega teadmatuses. Broneeringu leht võeti loomulikult mult ära ja bussijuht kadus ka kusagile. Lootsin ikke, et kõik sujub. Nii tunni aja pärast ilmus bussijuht uuesti välja ning viis mu miskisse suvalisse punkti linnas, kus ootas järgmine minibuss. See oli alles see õige buss, mis mind pidi Shurathani viima, kus pidin ymber istuma suure ja korraliku bussi peale, mis siis 10 tunniga Bangkoki minema pidi.
Teekond Surathani oli ysna vaevaline. Iste, kus ma istusin, oli ääretult ebamugav. Lisaks polnud eriti ruumi jalgadele. Õnneks poole maa peal tehti 20 minutiline peatus, sai jalgu sirutada ning tutvusin kahe Austria metali mehega, kes samades tingimustes minuga vaevlesid. Toredad härrasmehed olid.
Surathanis peatusime mingis kahtlases kohas, mis meenutas rohkem miskit laoplatsi, mitte bussijaama. Pilet muutus mul seal väikeseks lipikuks Bangkoki kirjaga, mis mulle särgi peale kleebiti. Päris naljakas. Yhel hetkel teatati, et Bangkoki buss on ees. Mida aga nägin, oli ainult yks krdi lahtine takso, kuhu meid sisse topiti. Midagi meile muidugi ei selgitatud, nii et tuli lihtsalt loota selle peale, et kusagil kellegil on kõik kontrolli all. Enesel eti tekkinud sellist tunnet vähimalgi määral. Õnneks tegemist ei olnud meie transpordivahendiga pealinna, vaid sellega sõidutati meid järgmisesse bussijaama.

Otse loomulikult olid mu ettevalmistused mitte sisaldanud hotelli broneerimist. Samuti polnud mul aimugi, kus suunas minna, et hotelle leida. Teadsin ainult nii palju, et bussipeatusele väga lähedal pidi olema põhiline turistide tänav, mis on hotelle täis. Õnneks olin bussi peal tutvunud yhe inglise päkkeriga, Alan’iga, kes oli Bangkokis juba viiendat korda. Temaga koos siis läksin hotelli otsima. Yhes muhedas kohas võtsimegi kahe peale toa. 790 bahti öö, oma peldik ja duss ning mis kõige tähtsam: õhukonditsioneer. Lisaks sellele väga lähedal turistide peatänavale ning paljudele vaatamisväärsustele.
Alustuseks kolisin kohe magama. Vedelesin voodis kella 11-ni ning siis oli aeg linna peale minna. 20 bahti eest leidsin yhe tuk-tuki mehe, kes mind pidi ringi sõidutama erinevates kohtades.
Alustasin yhe suure Buddha kujuga.

Sellele kujule järgnes miski järgmine tempel. Nime ma muidugi ei mäleta, aga ilus oli. Seal astus mulle ligi miski umbes 40-ne Tai härra. Too hakkas mulle templi kohta rääkima, nagu giid. Selgus, et ma olin sattunud Bangkoki väga heal ajal. Nimelt valitsus korraldas nädala ajase kampaania turismi arendamiseks. Paljud templid ning muud vaatamisväärsused olid ilma piletita. Lisaks veel maksti kinni taksode kytust. Seetõttu ma oma tuk-tuki saingi sisuliselt ilma rahata. Kahju oli ainult sellest, et tegemist oli selle kampaania viimase päevaga, seega sain odavat lõbu nautida vaid sellel päeval.



Tegamist oli miski suure ja vinge templikompleksiga, nii et vaatamist oli seal rohkemgi.




Peale templit tahtsin lihtsalt niisama ringi jalutada, aga ligi astus miski järgmine härrasmees. Uuris, et kus ma käinud olen juba jne. Ning hakkas erinevaid kohti soovitama. Ja väga pealethykkivalt kusjuures. Miskit konkreetset tuuri või vaatamisväärsust ta ei soovitanudki. Seega ta vist kellegi palgal otseselt ei olnudk, vaid lihtsalt tahtis, et ma Tais võimalikult palju raha kulutaksin. Tema soovituse peale võtsin paadituuri kanalite vahel. Eelnevalt kauplesin hinna 1500 pealt 1000 peale. Ja vot seda tuuri ma ei kahetse. Kanali 22res olid need 6iged elamud. Majad, kus tavalised Tai inimesed elasid.




Ylej22nud pildid
ja postituse l6pus paar videot
6htul l2ksime Alaniga linna peale jooma. Mitmes k6rtsus sai 6lutit libistatud. L6puks tekkis Alanil idee vaadata miskit 2gedat showd. M6eldud, tehtud. Tuk-tukiga s6idutati meid ligi pool tundi kusagile p2raperse. V2ga kahtlane kant tundus, aga nuh, nagu ikke, lootsime, et k6ik l2heb suurep2raselt. Nii oligi, 400 taala maksime sissep22su eest ja showd oli selle raha eest kyllaga. L2hemalt ma ei hakka kirjeldama, aga v6in mainida, et lauatennist ma enam p2ris sama pilguga vist ei vaata. Peale showd ronisime tagasi peat2navale. Libistasime veel natu 6lli ja vaatasime, kuda prostituudid t2naval mehi lantisid. Neid oli ikke hulga, litse ma m6tlen. Ma ei tea kas viga oli minu koledas v2limuses v6i minu liigses kainuses, aga mind ei yritatudki 2ra sebida. Alanile ikke pisteti paar korda k2si peaaegu pyksi, aga ka temaga oldi suht viisakad. Magama kobisime umbes 4 paiku.
T2na oli m6ttetu p2ev. Pohmelli kyll ei olnud, aga sellegipoolest polnud mingitki viitsimist linna peale end vedada. A nuh, ega mul kiiret pole, homne p2ev on mul igatahes ette sisustatud juba.
No comments:
Post a Comment