Terekest.
Nagu ma oma eelmises meistriteoses mainisin, viis Kontus mind reede õhtul kenasti Brisbane'i. Andrew juurde. Andrew on yks austraalia poissmees, umbes 40 aastane. Töö tõttu pidi ta Gattonis käima ja siis ta umbes kord nädalas peatus mu endises hostelis, kus saime mingil määral sõbraks. Viimastel nädalatel peatus ta ka meie juures majas mõned korrad. Ehk siis nyyd sain mõnusalt tasuta öömaja tema juures.
Õhtul sain kokku Kaiega. Eesti neiu, kellega kunagi koos Eestis langevarjuhyppeid tegime ja kes on siinmail juba umbes 3 aastat. Kohtumispaigaks sai yks kõrts Brisbane jõe ääres, New Farm Powerhouse oli koha nimeks. Oli meeldiv jälle yle pika aja Kaiega juttu puhuda. Veidikene kyll õhtu ilu rikkus see, et pisike õlu maksis koguni 8 taala! Õnneks ma yle 3 õlle ei libistanud, nii et automyygiraha jäi ikke maha laristamata. Hiljem liitus meiega Chris, samuti langevarjur, kellega kohtusin Gattoni dropzone'is ja kellega saime päris headeks sõpradeks. Kinkisin talle ka Eesti Sõjaväe Langevarjuklubi pusa.
Laupa läks veel nii hästi, et Andrew viskas mind autoga lennukale. Yhistranspordiga sinna majandamine oleks parasjagu tylikas olnud. Sydneysse jõudsin igaljuhul ilma igasugute probleemideta ning otse lennukalt põrutasin JD juurde. Siin ootas mind ohtralt kylma õlut. JD-l oli kindel plaan, et me peame nende väheste päevade jooksul vähemalt 100 õlut ära jooma. Arvestades, et tegemist on lapsemõõdus (0,375 l) õlledega, siis ei ole tegemist millegi raskega. Juba esimesel õhtul/öösel oli neljandik tööst tehtud. Ja eilne päev möödus peaaegu tervenisti töö tähe all. Istusime päev läbi verandal läpakate taga, näitasime pilte ja rääkisime oma juhtumistest viimase aasta jooksul. Väga meeldiv igatahes.
Täna asutan end linna peale. Vaja läbi käia kõik need muuseumid, millest ma rahapuudusel eelmisel Sydney kylastusel loobuma pidin. Samuti on pisut vaja asjatada ametlikemas kohtades, nagu pank ja maksuamet. Mingi hetk tahan saada kokku šoti paariga, Stacey ja Mark'iga, kellega kohtusin poolteist aastat tagasi Home Hillis, hiljem veel siin Sydneys. Nyyd on nad siinmail tagasi yliõpilaste viisadega. Lisaks sellele veel leppisin kokku ka kylastuse Inno Salasoo juurde. Inno on meie korporatsiooni vilistlane, kes pool sajandit tagasi siiakanti elama sattus. Nii et programm saab vist suhteliselt tihe olema. Aga sellegipoolest ma ei kahtle, et JD soovitud kogus õlut saab konsumeeritud, ilmselt rohkemgi..
No comments:
Post a Comment