Tere tere!

Pikk aeg on möödunud peale viimast postitust. Kindel plaan oli mul kirjutada midagi eelmisel esmaspäeval, aga millegipärast seda ei juhtunud. Seejärel pidin kirjutama teisipäeval, kuid seda ei juhtunud mitte. Põhimõtteliselt oli see tegevus päevakorras igal päeval peale nädalavahetuse, aga selleni jõudsin alles täna. A nuh, parem hilja kui mitte kunagi.

Nagu ma eelmises postituses juba mainisin, pidi toimuma miskil hetkel gooni olympia võitjate autasustamine. Juhtus see laupäeval. Sain kätte oma auhinna ja puha. Tseremoonia oli ääretult pidulik. Nii pidulik, et panen lausa yles pildi kõigi osavõtjatega ning ego rahuldamiseks ka võitja pildi suures plaanis.
Vasakult: Elton (5. koht), Kontus (3. koht), Enn (mina, võitja loomulikult), Ints (2. koht), Kukk (4. koht) ja Martin (6. koht).
Võidurõõmus kangelane. Ilus rosett või miski vidin kah rinnas..

Auhindade ära joomine algas vahetult peale tseremooniat ning kestis hommikul kella kuueni. Põris kõigest siiski jagu ei saanud. Inimvõimetel on paraku mingid piirid. Kahjuks pidime veel vahepeal Intsu peksma, kuna too yritas tööst kõrvale hiilida ja magama kobida. Õnneks mõningase fyysilise noomimise peale saime ta maast lahti ja jälle klaasi talle kätte. Oli ilus õhtu. Tegime hosteli hoovi peal lõket lausa.

Hunt kriimsilma 9 ametit.

Sellise pealkirja paneksin ma oma eelmise nädala tegemistele.
Esimene amet:
Esmaspäeval ja teisipäeval käisin oliivifarmis kõplamas. Oliivipuid seal kasvatatakse ainult selleks, et need 18 kuu vanuselt maha lõigata ja lehtedest miskit õli kokku keevitada. Õli pidi selline hea asi olema sisse võtta. Umbes nagu liivimaa balsam, et aitab kõikide hädade vastu. Maitse on kah siuke imelik. Vot nende puude alt oli vaja kogu umbrohi ära kõblata, et muru ei satuks okste sekka. Hirmus tyytu töö. Kummargil ja käpuli 8,5 tundi. Miski hästi suur ja haraline känd kukkus kah kellaosuti peale, nii et see ei saanud mitte kuidagi liikuma. Ma kysisin inimestelt kella ainult iga 3 tunni tagant, aga alati vastati, et aeg on kõigest pool tundi edasi liikunud. Õnneks olin sellel tööl vaid 2 päeva.
Teine amet:
Kolmapäeval töötasin sibulapakkijana jälle. See töö mulle meeldis. Veidike olin kyll jälle kõrgvererõhutõvega kimpus, kuna sinna oli tööle läinud yks eriti kena ja pisike taiwani neiu. Õnneks olime erinevate liinide taga ja tõvehood ei olnud väga kurnavad.
Kolmas amet:
Neljapäeval alustasin virsikupuude okste harvendamisega. Harvendamine kõlab natuke nõrgalt, kuna tegelikult nimetaksin seda parem tõhusaks äestamiseks. Korralikest puudest peame tegema miskised ära nuditud ja vägagi raagus välimusega köndid. Aga nii pidi hea olema, siis tuleb ainult 250 virsikut yhe puu peale ja viljad kasvavad kenasti suureks. Kui neid liiga palju on, siis tulevad kidurad marjakesed. Kusjuures mingil hetkel peale meie suurt lõikamistööd tulevad veel uued tegelased puudele kallale, kes hakkavad yleliigseid õisi ära noppima. Ikka jälle selleks, et liiga palju ei oleks. A meie töö on täitsa mõnus. Kaks meest on masina peal ja lõikavad ylemisi oksi, mina kõnnin maas masina järel ja lõikan seda osa, kuhu ulatan. Peamine töövahend on miski suruõhuga toimiv oksakäär. Täitsa tõhus ja muretu relv. Muretu selles suhtes, et kui sõrme peaks lõikama, siis muret pole, et kas lõikab läbi luu kah või tuleb ainult lihahaav. Luud see vidin eriti vist tähele ei pane. Tasu on kah täiesti pandav. Iga puu pealt 4,5 dollarit. Jagatakse see muidugi kolme vahel ja nööritakse maksud kah maha. Päevas teeme kusagil saja puu ringis, nii et miski vähemalt 120 kukub ikke taskusse ära. Kui hea päev, siis rohkemgi. Teine tiim, kus on kolm eestlast, Ints, Elton ja Martin, on meie tiimist kiirem ja need ikke uhavad vahel oma 140 puud ära teha päevaga.
Neljas amet:
See oli tavapärane langevarjude pakkimine nädalavahetusel. Kaks kolmandikku rahast võtsin sulas välja ja kolmandiku eest tegin yhe hyppe. Mõnus oli.
Nonii! Yheksat ametit päris täis ei tulnud, aga kyllaltki mitmekesine töönädal oli ikkagi.


Rokimees Eltoni räpased saladused.


Ylal olevast mehest tuleb siis allolev jutt.

Sellise pealkirjaga rubriigi otsustasin oma blogisse teha. Loodan väga siiralt, et ma sellesse rubriiki väga palju kirjutama ei pea rohkem, liiga valus on.

Esimene jama on see, et elton ei joo enam. Kui siia hostelisse tulin, siis oli igal õhtul ikke näha tööhoos joomatandem Ints ja Elton. Nyyd on viimase kuu jooksul vist ainult 3 korda näha olnud Eltonit kuskil põrandal, diivanil või pingi peal magamas. Võtab paar klaasi veini ainult ja kolib voodisse magama. Väga nõrk. Temasugune rokimees peaks ikka maksimaalselt paar päeva kuus laskma alkoholiringi natuke verd tekkida. Õnneks laupäeva hommikul oli varavalges kaunis teda õues pingi peal tukkumas näha, soe tunne tuli kohe sydamesse..

Teine, aga eriti masendav avastus tuli laupäeval. Laenasin tema mp3-e mängija, et proovida töötamist nii, et kõrvaklappidest musa myrtsub. Kuna teadsin, et tegemist on rokimehega, ei hakanud ma tema muusikavalikut yldse kontrollimagi. Alguses ei pidanud pettuma, tuli sellist kergemat pop-rocki ning vahele veel oli Grapsi Gunni kuulda ja puha. Täitsa muhe oli. Yhel hetkel aga tundsin, kuidas veri hakkas tarduma, silme ees kiskus punaseks ja enesetunne langes mitu pygalat. Nimelt hakkas kuularitest kostma Spice Girls. Ega ma esimesel hetkel ei teadnud, kas ikke on Spice girls, aga kuna ma tean ainult kahte diskobändi, millest esimene on eelmainitud grupp ja teine on Code One, siis jäin selle variandi juurde. Lootsin, et ehk piin möödub ja järgmine lugu on miski tore AC DC kidrakeevitamine, aga ei. Ka järgmine lugu tuli samalt ansamblilt. Õnneks said siis ka pleieri patereid tyhjaks ja mu piinad lõppesid. Hostelis tagasi olles kysisin, et mis toimub. Selle peale sain uhkelt vastuseks, et on jah Spice Girls ja et tal on veel keskit Rihannat ka hunnik seal plärakastis. Tundsin kergendust, et akud vidinal tyhjaks said. Yldiselt mulle räpased saladused meeldivad, aga selle asja oleksin ma kyll hea meelega vahele jätnud.
Paistab, et luitunud, räpase ja karvase rokimehe kesta sees on hoopis õrn teismeline neiu. Võibolla sellepärast ta kostyymipeol valiski sellise kostyymi. Et tegemist ei olnud huumorika riietusega vaid hoopis vaikse appikarjega ja katsega oma tõelist mina maailmale näidata.