Sunday, March 28, 2010

Eba6nne kah Bangkokis

Et eilse p2eva eba6nnestumisi paremini kirjeldada, peaksin alustama yleeile 6htust.
Tegemist oli viimase 6htuga, mis Alan siin Aasias veetis. R2ndas ta siin kandis 12 n2dalat. Ja otse loomulikult pidi siis olukorda paari 6llega t2histama. Nii tegimegi. Parasjagu libistasime teist 6lut, r22kisime maast ja ilmast ning nautisime olukorda, kui j2rsku tegi meiega juttu yks inglise tytarlaps k6rvallauast, Michelle. Ta oli meid kuulnud Austraaliast r22kimas ning tahtis ka s6na v6tta, kuna ta ise just hiljuti oli Austraaliast tulnud. Temaga oli veel yks s^oti tyyp, Ross. Lykkasime aga lauad kokku ja veendusime, et seltsis on ikka segasem. 6lu hakkas ka kohe kiiremini alla minema.
Hiljem vahetasime k6rtsu. Seal sai tellida 6lletorni. 600 bahti maksis ning lauale toodi igavene pirakas anum, mis sisaldas 4,5 liitrit kylma 6lut. 6lle sees oli veel miski teine toru, t2idetud j22ga, seega pysis m2rjuke meeldivalt jahe kah. Lisaks veel tellisime vesipiibu. V2ga m6nus oli. Olles selle torni suure naudinguga tyhjendanud, ronisime k6rtsu teisele korrusele, kus m2ngis b2nd. Krdi hea b2nd oli, esitasid nad igasugu populaarseid rokklugusid ja nad tegid seda ylih2sti. Eriti 2ssalt k2sitses yks h2rra oma kitarri.
Nii see 6htu siis edenes. Ka teine 6lletorn sai tyhjendatud ning tuli veel lisagi tellida. L6puks umbes kella nelja paiku ronisin hostelisse magama. S2ttisin aga 2ratuskella kuueks 2ratama ning uinusin silmapilkselt.
2rkasin kell 7.10. Millegip2rast mu 5 dollarine 2ratuskell ei toiminud. Meeletu kiirusega loopisin asjad kotti ja tormasin alla, kuna kell 7 pidi mind peale v6etama hosteli eest. Mulle kyll lubati, et kui mind v2ljas ei ole, siis tullakse ja koputatakse uksele, kuid seda ka ei oldud tehtud. Igatahes 7.15 enam mind keegi v2ljas ei oodanud ja minu 3000 bahti eest broneeritud tuur l2ks vett vedama. Tuur oleks viinud mind yhte linna, mis oli kunagi 400 aastat pealinn olnud ning kus pidid v2ga kaunid templid ja paleed olema. Ajas vanduma kyll. Lisaks veel see, et enesetunne oli yle keskmise r2bal.
Kuna Alan lahkus hotellist, siis pidin endale uue koha leidma, sest yksinda ei soovinud ma 800 bahti maksta 2 inimese toa eest. Komberdasin siis hotelli otsima. Sadakond meetrit eemal astusin yhte kylalistemajja sisse, kui mind tabas yllatus. Miski tegelane istus seal ja vahtis mulle silmad punnis otsa. Ma ise ajasin siis kah silmad natuke suuremaks ning habeme tagant tundsin 2ra sakslase Andre, kellega olime Laidley hostelis miski aja eest kohtunud. P2ris lahe. Tema oli juba 3 kuud aasias ringi kolanud ja sama p2eva 6htul pidi ta lennuki peale ronima, et l6puks tagasi koju minna. Kahjuks kaunist Reginat temaga ei olnud, kuna nad olid juba kuid tagasi Uus-meremaal reisides lahku l2inud. See selleks..
Yhes t2navakohvikus einestades tutvusime yhe inglise naise ja yhe teise saksa noormehega. Nood kutsusid meid turule. Tai k6ige suuremale. Kuna plaanid puudusid nii minul kui Andrel, siis polnud p6hjust vastu ajada. Hea otsus oli. Turule minemiseks tuli s6ita l2bi uuema Bangkoki, ehk siis city, kus olid korralikud pilvel6hkujad ja puha. N2gin selle kah 2ra, ise ma poleks sinna ilmselt viitsinud minna, kuna liigne linnak2ra mind v2ga just ei eruta.
Turg ise oli parasjagu j6hker. Tuli v6tta lausa kaart selle jaoks, kuna muidu polnud lootustki seal orienteeruda. Myydi seal ka ikke asju seinast seina. Mingi poolteist tundi otsisime Andrega endale T-s2rke. Neid oli seal ikke seinast seina, l6puks leidsime kah endale yht-teist. Natuke nukker oli ringi kolada lemmikloomade piirkonnas. Loomad olid k6ik ikke yliv2ikestesse puuridess pressitud ja ikke kohe mitu korraga. Piltide tegemise peale ma ei viitsinud m6eldagi, kuna tervis oli endiselt m2rkimisv22rselt halvas seisukorras.
Turult tagasi tulemine oli vahva. Tuk-tuki mees kysis meilt 250 bahti. Kui yritasin hinda 100 peale alla tingida, siis tegelane hoopis pakkus v2lja, et viib meid 20 bahtiga kohale, aga peame kahe r6ivakaupmehe juures peatuma. Nad siin nimelt saavad klientide kohale vedamise eest kah raha. Kiiret meil ei olnud ja v6tsime pakkumise vastu. Esimeses kohas panin ma Andre tanki ning saatsin ta yksinda sisse. Teinekord on neist kaupmeestest maru raske vabaneda ning kuna mul polnud tahtmist eriti nendega jageleda, j2in ise 6ue ootama. Yllataval kombel suutis Andre juba umbes 10 minutiga lahkuda. Teine koht, kuhu meid viia taheti, oli 6nneks suletud. Seega saime v2ga v2ikese lisa ajakuluga sisuliselt tasuta koju tagasi.
Liiklus oli ysna umbes omadega. P6hjuseks siis ikka need valitsusvastased demonstratsioonid. Demonstrandid blokeerisid mitmeid t2navaid. Yhel hetkel sattusime oma tuk-tukiga t2iesti yhe rongk2igu sisse. mitusada meetrit s6itsime rongk2igu kiirusel, enne kui 2ra saime p88rata. Kahjuks pilte ma kl6psida ei saanud, kuna hommikul olin suure kiiruga fotoka patareid teise kotti toppinud. 6nneks Andre ikka tegi m6ned kl6psud ja saadab mulle pildid ja video hiljem meili peale.
A demonstratsioonid siin on p2ris toredad. V2hemasti v2lja n2evad nad nagu miskid suured rahvapeod. Inimesed paistavad k6ik nii r66msad, naeratavad, laulavad. Politseid ja s6jav2ge on p2ris hulga t2navatel, aga nemad kah rohkem nagu valvavad, ei ole ma siin veel kordagi n2inud, et nad kedagi takistama kuidagi peaksid. Samuti pole ma t2heldanud, et meeleavaldajad siin napsust kuraasi koguksid. Nagu suur pidu oleks, on yles seatud ka lavasid, kus b2ndid m2ngivad jne. Paljud t2navad on meeleavaldajate poolt blokeeritud, aga mitte ykski neist pole n2htavasti miski suurema liiklusega koht. Peat2navad on endiselt vabad. Suurim turistide t2nav siin on aga politsei poolt blokeeritud. Sinna meeleavaldajaid ei lasta ja ega nad vist eriti ei kipu kah, kuna turism on ikke yks suurimaid, kui mitte suurim majandusharu ning turistidega pole nagunii meeleavaldajatel miskit kana kitkuda. Senimaani pole kordagi tekinud tunnet, et asi v6iks ohtlikuks ja v2givaldseks muutuda, nagu n2iteks prantsusmaal iga v2ikse asja peale juhtub. A nuh, ei v6i iial teada..
Turult tagasi j6udes otsustasime veel Andrega paar 6lut v6tta. Nu et tervist natu turgutada ja Andre Aasia trip ametlikult 2ra l6petada. K6rtsus kohtusime juhuslikult uuesti Michelle'i ja Rossiga. Sai pisut muljetatud ja eelmist 6htut meenutatud. Kunagi paari kuu p2rast, kui Michelle ome reisimise l6petab, lubas ta mulle pilte saata, mis tol 6htul kl6psitud sai. P2ris vahvad momente oli ikke kaadrisse sattunud.
Kell kuus l2ks Andre lennujaama ning mina magama. Eelnevalt rentisin uues hotellis 500 bahtiga toa. 2 inimese voodi, konditsioneer, oma duss. Luks v2rk. Jama on ainult see, et yhtegi pistikupesa toas ei ole. 6nneks yhe automaatkaitselyliti korpus on lahti ning siis sain sinna kuidagi telefonilaadija yhendada. Laptopi ei julgenud sinna panna, kuna kontakt on seal ikke maru nigel ning ebastabiilne.
T2naseks mul plaane pole. Ilmselt kolan l2hikonnas lihtsalt ringi. Motivatsioon on millegip2rast v2ga nullil2hedane. Homseks on mul broneeritud lennupilet, mis viib mind p6hja poole, vastu uutele seiklustele.

2 comments:

Kontus said...

Maailm on väike! Blacboys oli korraga 9 eestlast tööl.

Anonymous said...

ui blinn! Kuute neist ma tean, kes need ylejäänud olid?

Vabaltkukkuja