25.11.2008
Pyhapäeval kärutasime Bundabergi. Kuna sealsed karavanpargid olid pilgeni täis, siis valisime peatuspaigaks 6 km kaugusel oleva Bargara. Valik osutus väga heaks, tegemist on väga ilusa rannalinnaga. Karavanpark on kah kohe rannas ja väga muhe. Ruumi on laialt ning maksab vähe. Ainuke asi, mis tõeliselt imestama paneb, on see, et köögis on systeem selline, et kell 9 õhtul lylitatakse automaatselt kõikide seadmete toide välja. Ja see on just parasjagu meie tavapärane õhtusöögiaeg. Õnneks 200 m kaugusel on rannas tasuta grillmasin ja lauad, nii et õhtusööki teeme me seal. Halligi teinud siin ei ole. Eile yritasime kuulsat Bundabergi rummitehast kylastada, kuid kui ekskursiooni eest 25 taala kysiti, siis pöörasime otsa ymber. Ma oleksin miski õlletehase vaatamise eest vbolla nõus selle summa välja käima, kuid rummi eest mitte. Õhtupoole käisin veel natu Bargara linna peal uudistamas. Väga ilus linn.
Vahepeal oli meil tagasilööke kah. Nimelt ei saanud me teha surfamiskursust, kuna kõik kohad olid kinni. Õnneks saime oma 20 taala tagasi. Hoopis jamam on see, et kui eile yritasime reserveerida Noosasse planeeritud 3 päevast kanuumatka rahvuspargis, siis selgus, et ka seal on kuni 13 detsembrini kohad täis. Ja meie oleme selle eest juba maksnud, lihtsalt kuupäevad jätsime lahtiseks, kuna me ei teadnud täpselt, millal me sinna jõuame. Emilio ja Christian ei saa kindlasti seda teha, kuna nad lasevad Austraaliast jalga. Mina ja Scotman saame selle võibolla edasi lykata. Peame rääkima reisubyrooga, kust me kogu paketi ostsime.
Täna on plaanis sõita Rainbow Beachile. Tee peal tahaks kõik nö vaatamisväärsused ka läbi vaadata. Hommikusöögiks jäi eilsest veel hunnik peekonit ja mune yle. Kahjuks kokakoola on otsas ja ei saa tõeliselt tervislikku einet nautida.
30.11.2008
Teisipäeval Rainbow Beachile ei jõudnud. Pimedaks läks ja panime laagri yles 30 km enne sihtmärki. Kolmapäevaks oli meil broneeritud mere peal kajakkidega ringi uhada ja delfiine vaadata. Kajakkidega oli päris lahe sõita, kuigi kahjuks olid need mõeldud turistidele, ehk siis liiga turvalised. Kummuli käia oli ikke parasjagu raske ja pärast sisse saamine oli väga lihtne. Ootasin pisut rohkem ekstreemi. Lisaks sellele ei näinud me yhtegi delfiini. Ainult yks hiiglama kolakas kilpkonn näitas korraks oma pead. A tore oli ikke.
Peale merel käimist vedelesime hosteli ees, kus meil olid toad broneeritud neljapäeva õhtuks. Libistasime mõnusalt veini ja selle käigus kohtasime päris mitut tuttavat, kellega olime varem kokku sattunud. Austraalia tundub vahel ikke väga väike maa. Õhtul kolistasime samasse kohta tagasi, kus olime eelmise öö veetnud.
Neljapäeval peksime end suht varakult yles, et kiiresti hostelisse minna. Nimelt ei olnud me juba 5 päeva dussi alla pääsenud. Õnneks olime hoolega ookeanis ujunud, nii et liiga jõhkraid aroome me ei eritanud. Kell kaks päeval oli kogunemine neile, kes Fraser Islandile dziipidega rallima tahtsid minna. Fraser Island on maailma suurim liivasaar. Yks suurimaid turistiatraktsioone Austraalias. Liigelda on seal võimalik ainult tõhusate dziipidega. Tavamasinate jaoks mingeid teid seal ei ole. Mingi hunnik hosteleid on sinna kah ehitatud, aga suurem osa kylastajatest telgivad rannas. See plaan oli ka meil.
Õhtul toimus hosteli kõrtsus tavapärane ohjeldamatu alkoholi hävitamine. Mingil hetkel viskas mul vähe yle ja ronisin tuppa, et läpparist mingit filmi vaadata. Mõne minuti pärast aga kargasid Christian ja Emilio sisse ja ytlesid, et lähevad öist surfamist tegema. Mitte kyll päris surfilaudadega, vaid bodyboardidega, ehk siis lauad, mille peal kõhuli vedeled. Lauad näppasime hosteli laenutusest, mille uks juhtus avatud olema. Ja ookeani me läksime. Selline tegevus öösel pimedas, alkoholi mõju all on vägagi ohtlik, kuid me sellest ei hoolinud. Vees murdlainetesse jõudes, lajatas kohe esimene suurem laine surfilaua mulle sihukese litriga vastu vahtimist, et tunne oli, et viskab pildi taskusse. Õnneks seda ei juhtunud. Toibusin vähe ja otsisin rannast yles oma laua, mille laine kaasa oli haaranud. Möllasime lainetes oma pool tundi, siis sai siiber ja kolisime hostelisse tagasi.Oli tore.
Pakett, mille olime ostnud sisaldas ööbimist hostelist, seejärel 3 päeva jeebuga saare peal rallimist ning siis jälle hostelis yks öö. Masinaks oli Toyota Land Cruiser, kus oli 11 istekohta. Katusele ladusime kämpimise varustuse, söögi ja hirmsama koguse alkoholi. Meie grupis oli lisaks meile neljale veel 3 saksa tydrukut, 2 inglise tydrukut ja 2 saksa poissi. Kõik olid väga lahedad tegelased. Põdejaid grupis ei olnud. Praami peale saime umbes kell 12. Mingit sadamat seal ei olnud, praam sõitis lihtsalt randa ja lasi rambi alla. Läbi madala vee sai siis peale sõita. 10 minutit sõitu ning olimegi saarel. Siis läks ägedaks. Avasime loomulikult kohe veinid, tuju tõusis märgatavalt. Esimesena olin mina roolis. Päris äge oli ikke rannaluidetel kihutada. Aga veel ägedam oli sõita metsateedel. Ääretult auklikud, kurvilised, kitsad ja raskesti läbitavad. Õnneks auto oli ikke väga hea. Paar korda jäime korra kinni, aga aeglustiga sai igaltpoolt kerge vaevaga välja.
Loodus on Fraser Islandil ikke ääretult kaunis. Eriti lahedad on järved. Ei viitsi suurt loodust kirjeldada, panen parem mõningad pildid yles. Saarel olime kaks ööd. Enamus rahvast magas telkides, paar inimest autos, aga mina magasin lihtsalt liival. Yks tegelane mingist teisest autost yritas mind kyll igati kuskile telki ajada, aga saatsin ta lõpuks otseteed heasse kohta. Selle peale ta loobus. Tema paanika põhjuseks olid dingod, keda seal saarel on päris hulgim. Ymber laagri tiirutas neid kah mõningaid ja osad tegelased olid täiesti hirmunud ja veendunud, et kui õues magad, siis sind ka ära syyakse. Esimesel öösel oli natu kehva, kuna vihma hakkas sadama. Samas ma olin nii laisk, et ei viitsinud end vihma tõttu liigutada. Aga kui magamiskott liiga märjaks hakkas saama, siis lõpuks kolisin miskise presendi alla, mis meile kaasa oli antud. Christian, kes kah liival magas, ronis auto alla. Teisel ööl probleeme ei olnud.
Mis kõige rohkem meelde jäi saarest, oli see, et kogu aeg oli igalpool liiv. See oli su juustes, su riietes, suus, söögis, veinis. Igal pool. A pikapeale harjus ära sellega. Muus osas oli kõik super. Seltskond hea, loodus kaunis, autoga rallimine oli lõbus jne. Võiksin sellest tripist pikalt pajatada, aga pole tuju praegu kirjutada. Tahan hoopis miskit syya. Proovin mingil hetkel hunniku pilte yles laadida, see peaks kõige paremini olukorda kirjeldama.
Sunday, November 30, 2008
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment